Tuir deputada husi komisaun F trata asuntu Saúde, Seguransa Sosial no Igualidade Jeneru ne’e, Ministra Saude, Elia dos Reis Amaral, ho nia vise na’in rua tenke iha planu ka polítika atu rezolve problema ne’ebé durante ne’e ema hotu preokupa.
“Oinsá halo polítika, tau osan atualiza ekipamentu ne’ebé tuan ona, eleva kapasidade rekursu umanu, hadia atendementu, rezolve prolema aimoruk no rezolve espasu la sufisiente ba pasiente sira,” dehan Deputada ne’e.
Nia ezije ba MS atu identifika loloos kauza ne’ebé halo pasiente lakon vida kada loron.
“Ha’u hakarak ezije dirijente sira iha Ministériu hodi hanoin took problema huun loos iha saúde ne’e mak saida?,” dehan nia.
Tanba, tuir nia, bainhira governu dasia hahú, lorloron, liu-liu iha Segunda no Tersa, parte opozisaun sempre foti problema saúde maske problema ne’e la’os mai kedas iha governasaun anteriór.
“Serake pasoal saúde mak la sufisiente, problema iha sala baixa espasu laiha, ka problema tanba vizitante sira mai barak depois bele lori mikrobia ba apasiente sira nufin sira barak tenke lakon vida, serake ekipamentu ne’e mak ladun atualiza ka tuan ona no problema tanba aimoruk?,” nia husu.
Virgínia afirma katak Parlamentu prontu atu aprova orsamentu boot ba saúde, hanesan uluk halo iha setór eletrisidade, maibé inisiativa tenke mai husi lideransa Ministériu Saúde.
“Se Ministériu Saúde presiza osan boot liu ministériu hotu par depois iha tinan ida nia laran mai bele harii ospital boot ida, bele tau fasilidade, bele kontratu, bele kria buat hotu-hotu, bele halo, tanba saida mak lae, maibé ideia ka preokupasaun politika tenke mai husi ita-boot sira, labele la’o tuir de’it saida mak akontese,” nia dehan.
Nia mós enfatiza katak saúde la’ós apenas asuntu administrativu, maibé diretamente relasiona ho vida umana, nune’e Governu labele demora atu responde.
Deputada ne’e mós kritika pratika balun iha seitor saude. Tuir nia, labele halo pratika politika hodi muda pesoál saúde arbiru de’it no destaka estudante estajiariu barak iha sala ida hodi halo atendementu ba pasiente sira, tanba ida ne’e perigu ba ema-nia moris.
“Pesoal saúde sira ita labele troka arbiru, labele tau iha sala sira ne’e estudante sira mak barak mak fó atendementu ba pasiente, labele.Deskulpa ha’u ko’alia ida ne’e, ha’u lakohi fó sala ba see-see maibé ita iha problema, kolapsu lae maibé ita iha problema,” katak nia.
Deputada ne’e mós husu atensaun espesífiku ba sistema atendimentu emerjénsia iha Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV), ne’ebé konsidera nu’udar porta entrada prinsipal ba kazu médiku.
“Iha emerjensia ne’e serake buat hotu la’o loos?Laboratoriu ne’e atualizadu?rezultadu sai husi laboratoriu ne’e koresponde duni ho ema-nia moras?Tanba depois indika nia ba sala doutor, sira simu de’it saida mak mai hhusi emerjensia.Serake mákina X-ray ne’e nia identifikasaun ba ema-nia moras ne’e loos?Ita la hatene,” katak nia.
Ba kestaun ne’e, ViseMinistru ba Opersionalizasaun Ospitais, Flávio Brandão deklara, fasilidade saúde atu funsiona lo’os ne’e depende ba komponente tolu:Interaksaun saúdavel entre ema, teknolojia, no envariomentu.
Tuir Flávio, sistema saúde iha Timor-Leste, desde ukun an iha presaun boot, liu-liu tanba kapasidade ospital limitadu.
Tuir nia, taxa okupasaun ospital iha Timor-Leste atinji 98%, aas liu padraun internasionál ne’ebé entre 60% to’o 85%.
“Ne’e atu hatete kuaze ospital sira nakonu ho ema moras, ida ne’e hafanun duni ita par investimentu ba ospital. Investimentu ospital ne’e tenke sai duni alvu prinsipal ba oin,” dehan nia.
Durante ne’e, nia dehan, MS foku ba serbisu saúde públiku nian.Governu investe makas iha imunizasaun, prevene tuberkuloze no infensaun sira no dadus hatudu katak moras ne’e tuun duni.
Vise Ministru esplika, durasaun internamentu pasiente iha Timor-Leste seidauk tuir padraun ideal. Tuir estandar saúde, pasiente normal tenke hela iha ospital durante loron neen (6), maibé iha realidade, barak mak sai uluk liu, entre loron haat to’o hitu, tanba limitasaun espasu no kapasidade.
Situasaun ne’e, tuir nia, obriga médiku sira atu haruka pasiente fila ba uma maski seidauk hetan tratamentu kompletu.
Ho nune’e, nia dehan, MS hahú introdús sistema kuidadu paletivu iha servisu saúde. Inisiativa ida ne’e atu garante pasiente sira ne’ebé presiza tratamentu tempu naruk ka kondisaun króniku bele hetan asisténsia apropriada.
Planus ne’e inklui harii sentru kuidadu paletivu iha rejiaun leste no oeste, fó apoiu médiku no sosial ba pasiente sira ne’ebé la presiza hela iha ospital, no reduz presáun ba fasilidade ospitalar.
Problema seluk mak okupasaun ospital ne’ebé aas tebes. Tuir padraun internasionál, kama ida tenke iha tempu mamuk entre loron ida to’o tolu antes pasiente foun uza, atu garante kualidade no seguransa atendimentu.
Maibé iha Timor-Leste, situasaun ne’e la akontese.Kama hotu-hotu okupadu, no pasiente sira barak tenke hein atu uza fali.
“Normal ne’e presiza kama ida mamuk ne’e entre loron ida to’o tolu mak pasiente ida bele toba fali iha kama ida ne’e. Maibé saida mak akontese iha fasildiade saúde iha rai-laran, to’o over intervalu ne’e zero, pasiente hein hela atu toba ona,” dehan nia.
Ho situasaun ne’e, iha HNGV MS aumenta ona kapasidade kama husi 300 ba 600. Maski nune’e, ida ne’e seidauk sufisiente atu responde nesesidade.
Tuir MS nia estimatimasaun, kapasidade ideal presiza to’o kama 900, ho expansaun ba ospital referál no ospital rejionál sira.
Kona-ba kazu mate, Vise Ministru ne’e dehan, ema mate iha ospital ideal ne’e tenke menus husi 45. Tuir dadus iha HNGV besik ona 45, ida ne’e tanba HNGV de’it mak simu kazu sira ne’ebé todan ona.
“Maibé Timor iha level ida aseitavel hela,” dehan nia.
Maske nune’e, tuir Vise Ministru ne’e, seguransa fasilidade saúde importante tebes atu hamoris konfiansa publiku.
“Ita sente seguru mak bele fó seguru ba ema seluk,” nia dehan.
MS, nia dehan, konsiente ba dezafiu hirak ne’e no kontinua halo esforsu atu investe no hadia sistema ospitalar iha futuru.








