Ministra Dulce: Manorin Kualifikadu-Dedikadu, Prioridade ba Governu Dasia Featured

By Cesarina de Carvalho Marsu 18, 2024 1031
Kandidatura bolsa kandidatu hahu ona teste eskrita, iha Salaun CFP, Matadoru, Dili, (15/03/24). Foto:INDEPENDENTE. Kandidatura bolsa kandidatu hahu ona teste eskrita, iha Salaun CFP, Matadoru, Dili, (15/03/24). Foto:INDEPENDENTE.

DILI: Governu Konstitusional dasia mosu ho programa prioridade hodi rekoñese manorin-nain sira nu’udar elementu fundamental ida ba prosesu dezenvolvimentu nasaun nian. Tan ne’e presiza manorin ne’ebé kualifikadu no dedikadu hodi inspira no motiva alunu sira.

Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares hatete, governu dasia hakarak atu promove kualidade ensinu iha Timor-Leste, ne’ebé presiza mós manorin ho kualidade no dedikadu.

"Tanba hatene katak ensinu kualidade mak mai ho manorin kualifikadu no dedikadu hodi inspira no motiva alunu sira hodi alkansa susesu akadémiku ho ninia grau pesoál hodi garante ba kada alunu," dehan Ministra Dulce iha abertura ezame eskrita ba manorin-nain sira, iha salaun Komisaun Funsaun Públika (KFP), Sesta (15/04).

Ho ida ne’e, nia hatutan, ME servisu hamutuk ho KFP no hetan apoiu husi ONG Belun, halo ona teste eletrónika ba bolsa kandidatu profesór sira no sei tuir teste fazeadamente, dadeer no lorokraik, kada loron.

"Kandidatu sira tuir teste ne'e orasida rezultadu sai kedas no bele akompaña. Normalmente, antes teste ne'e hahú halo simulasaun ida ba sira, atu nune'e sira hotu bele kompriende oinsa mak sira bele priense teste ida ne'e. Matéria ba teste mak língua Portuges, Ingles, Tetun, Matemátika, Istória, Jeografia, Siénsia Naturál, Siénsia Sosiál no Dezenvolvimentu Umanu," Ministra ne’e esplika.

Ba teste eskrita, nia dehan, sei hala’o durante loron 22 nia laran, hahú husi 15 Marsu to'o 16 Abríl 2024. Sei fahe ba turnu haat; dadeer turnu rua no lorokraik turnu rua. Kada turnu dura ba oras rua, ho totál kandidatu 150 mak sei hala'o teste kada loron, hahú husi Segunda to'o Sabadu.

Iha fatin hanesan, Prezidente KFP, Agostinho Letêncio hatete, ezame eskrita ne'e uza sistema internet katak reposta hotu-hotu ne'ebé kandidatu manorin-nain sira priense no save ne'e ema hotu sei asesu.

Tuir nia, teste ida ne'e mós loke odamatan ba kareira dosente no kria oportunidade ba manorin sira atu ezerse funsaun ho dignidade no professional.

“Ho espetativa prosesu ida ohin bele hamenus ona problema voluntáriu atu bele atinze mehi kualidade manorin sira nian. Teste ida ne'e depende ba kandidatu sira atu demonstra sira-nia koñesimentu liu husi resposta ba kada pergunta no partisipante sira mós sei asiste sira-nia resposta imediatamente depois teste remata.”

Medidas hotu ne'ebé aplika iha prosesu ida ne’e, ME, KFP no ONG Belun sei garante transparensia no imparsialidade.

"Ekipa ida ne’e servisu la sente kole maske simu lia má oioin, protesta oioin mai ho kualidade ne'ebé ME iha, ohin ita konsege hakat ba pasu importante ida mak teste kandidatu," nia dehan.

Entretantu, Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay, konsidera ezame kandidatu profesór sai nu'udar pontu partida ne'ebé di’ak no transparánsia iha selesaun ba funsionáriu sira iha Timor-Leste.

"Ida ne'e duni mak ita presiza, lalika haree kór, partidu, familiarismu, nepotizmu, ita sei la haree ba ida ne'e. Entaun, ha'u hakarak enkoraja Ministériu hotu-hotu, inklui funsionáriu Parlamentu Nasionál rasik, halo sistema ida hanesan ne'e," dehan Fernanda.

Entretantu, aplikante ne'ebé aplika ba bolsa rekrutamentu ka kandidatu ba profesór sira hamutuk na’in 14 resin, husi númeru ne’e na’in 13.021 mak admitidu no na’in 1.131 la admitidu.

Labele lakon esperansa bainhira la liu teste

Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão husu ba kandidatu manorin na’in 13.021 atu labele lakon esperansa bainhira la liu iha ezame eskrita ba bolsa rekrutamentu profesór sira.

"Kandidatu sira esforsu aan ba, lalika lakon esperansa katak la liu agora karik laiha ona, lalika halo protesta maibé prepara aan ba oportunidade seluk.”

“Ha'u dejeza imi katak se la liu labele lakon esperansa, tanba edukasaun mós presiza hadi'a nafatin sistema, tanba iha área rurál labarik sira la konsege ba eskola," dehan PM liu husi nia diskursu, iha abertura teste eskrita eletrónika ba bolsa rekrutamentu.

PM mós husu ba kandidatu sira ne'ebé liu atu labele kontente tanba manan osan maibé liu tanba tama ona ba misaun ida neʼebé importante tebes hodi eduka oan sira, tanba servisu la'ós atu manan osan maibé servisu ne'e hanesan misaun ida atu serbí no atu fó.

"Problema edukasaun la'ós problema fó servisu ba ema, maibé problema edukasaun lori ema ba hanoin aspetu hotu-hotu, sei prepara Timor-oan sira husi kiik iha futuru. Nune'e, nono Governu Konstituisional ezije kualidade ensinu nível universidade maibé ita laiha, bele iha kualidade profesór, se alunu la preparadu husi kraik mai," nia dehan.

Dezenvolvimentu Timor-Leste, tuir nia, la'ós ema hotu-hotu mai iha Dili, maibé tenke loke kondisaun iha área rurál no iha aldeia ne'ebé dook, nune'e labarik sira bele ba eskola ka bele asesu edukasaun ho di'ak.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« May 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31