MEJD Apoiu Finanseiru ba Organizasaun Ema ho Defisiensia

By Adelaide dos Santos Novembru 17, 2021 340
Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu (MEJD) apoiu finanseiru ba organizasaun ema ho defisiensia iha Timor-Leste hodi promove ema ho defisiensia sira iha edukasaun inkluzivu. Foto:Rufino/INDEPENDENTE. Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu (MEJD) apoiu finanseiru ba organizasaun ema ho defisiensia iha Timor-Leste hodi promove ema ho defisiensia sira iha edukasaun inkluzivu. Foto:Rufino/INDEPENDENTE.

DILI: Governu liuhusi Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu (MEJD) apoiu finanseiru ba organizasaun ema ho defisiensia iha Timor-Leste hodi promove ema ho defisiensia sira iha edukasaun inkluzivu.

Ministru Edukasaun Juventude no Desportu, Armindo Maia hatete, objetivu husi serimonia asina kontratu ho organizasaun defisiensia neen (6) iha Timor-Leste neebé fó apoiu ba ema ho defisiensia sira iha edukasaun inkluziva.

“Edukasaun inkluziva nee programa husi Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu nian, ho Ida nee ita tau-matan ba ema neebé la defisiensia ho ema neebé ho defisiensia, tanba sira hotu iha direitu hanesan ba iha edukasaun, signifika katak ita la husik ema Ida ba kotuk,” dehan nia, iha edifisiu MEJD, Vila-Verde, horisehik.

Nia hatutan, apoiu finanseiru neebé MEJD apoiu ba organizasaun defisiensia neen nee mak hanesan AHDMTL, KDT-TL, Fuan Nabilan, Alma sister, Madre Buruma no Agape, ho orsamentu hamutuk US$ 25.000, ho ida nee kada organizasaun hetan US$ 4.000.

Entretantu, AHDMTL orgullu tebes tanba bele servisu hamutuk ho MEJD ho asina akordu nee tanba sira la haree ba nia montante orsamentu, maibé presiza haree ba organizasaun sira-nia knaar atu servi ba ema ho defisiensia.

Diretor Ezekutivu AHDMTL, Gaspar Afonso hateten, ema ho defisiensie iha Timor-Leste hamutuk 38.118. Husi númeru nee rasik agora daudaun ema ho defisiensia hamutuk 25.789 mak sei hela iha analfabetizaun.

“Ita hakarak koalia kona-bá edukasaun inkluzivu agora daudaun Timor-Leste mos adopta hela hanesan labele husik ema Ida iha kotuk, entaun ema ho defisiensia sira mós hakarak partissipa iha dezenvolvimentu nasional liuhusi edukasaun no haree mós ba ita-nia konstituisaun RDTL artigu 59 fó dalan ba ema hotu sei asesu ba edukasaun no kultura, liuhusi meiu sira nee agora daudaun luta hela oinsa mak ema ho defisiensia sira bele asesu ba iha edukasaun,” dehan nia.

Gaspar dehan, liuliu ba ema ho defisiensia matan ema ho defisiensia komunikasaun lian jestual, ho nee AHDMTL hetan fundu kiik husi gabinete primeiru ministru ho auditorium sosial, sira halo hela avaliasaun ba manorin nain sira neebé hetan formasaun husi edukasaun inkluzivu ba iha munisipiu rua hanesan Kovalima ho Manufahi.

Liuhusi rezultadu deskobrementu sira nee AHDMTL sei aprezenta ba iha MEJD atu bele haree ba situasaun sira nee, tanba bainhira ita koalia kona-ba inkluzivu lakohi retorika maibé pratika.

Agora daudaun AHDMTL servisu hamutuk hela ho MEJD iha diresaun ensinu rekorrente, tanba nee ema ho defisiensia sira asesu hela iha ensinu rekorrente iha faze 5 no sei kontinua nafatin, maibé MEJD rasik seidauk estabelese ba iha faze 6.

Bazeia ba nee, AHDMTL ezije nafatin ba MEJD tanba durante nee promete atu estabelese ona formasaun edukasaun inkluzivu ba faze 6, maibé too agora sira seidauk klareja, relasiona ho nee oinsa osan nee sira simu ona maibé oinsa ho nia preparasaun liuliu sustentabilidade nee kompetensia governu nian, tanba sira hanesan organizasaun só advoka no fó formasaun ba ema ho defisiensia sira, tanba defisiensia barak mak too agora sei hamrook hela ba siensia.

Nia relata, hakarak hatudu ba sosiedade katak ema ho defisiensia matan mós bele ka lae kompete ho ema la ho defisiensia sira, tanba nee mak dala-ruma presiza tau-matan mos ba ema ho defisiensia sira hotu hodi asesu ba edukasaun, ho nee sira husu nafatin ba governu tau-matan ba ema ho defisiensia imediatamente.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV