Mál-nutrisaun Kontinua Aas, Governu Esforsu Hadi’a Nutrisaun Featured

By Mariano Mendonca Fevereiru 26, 2024 635
Ministra Saúde, Elia dos Reis Amaral. Foto:Dok/INDEPENDENTE. Ministra Saúde, Elia dos Reis Amaral. Foto:Dok/INDEPENDENTE.

DILI: Vise-Primeiru Ministru no Ministru Koordenadór Assuntu Sosiais no Ministru Dezenvolvimentu Rural no Habitasaun Komunitaria (VPM-MKAS-MDRHK) liu husi Unidade Misaun Para Kombatente Stunting (UNMICS) realiza workshop hodi aprezenta dadus mál-nutrisaun ne'ebé sei aas iha Timor-Leste, nune’e liñas Ministeriais no Ajénsia Dezenvolvimentu esforsu hadi’a nutrisaun iha rai-laran.

Purtantu workshop ida-ne'e ko'alia kona-ba, Forum Konsultativu Nasional kona-ba Estabelesimentu Planu Asaun Kombate Stunting (PANKOS) ne'ebé loke abertura husi Ministra Saúde, Elia Amaral hanesan reprezentante Vise-Primeiru no MKAS-MDRHK, Mariano Assanami Sabino.

Ministra Saúde, Elia dos Reis Amaral hatete, hakarak hato'o katak Governu no planu vizaun bá prezidensiál oinsá mak atu bele konkretiza meius ida-ne'ebé mak nutrisaun ni’an iha Timor-Leste.

“Nune’e ita hatene katak nutrisaun ne'ebé mak ladún di'ak ita hetan dezafiu mak hanesan raes badak 47,1%, krekas 8,6%, todan menus 32,1%, anamia 63,2% no la iha asesu ba saneamentu báziku 46%, ha'u hanoin ida ne'e mak sai xave oinsá mak ita bele hadi’a bá iha situasaun nutrisaun ni’an,” Dehan Ministra Elia, hafoin loke abertura Forum Konsultativu Nasional kona-ba Estabelesimentu Planu Asaun Kombate Stunting (PANKOS), iha Salaun City 8 Manleuana, Sexta (23/02).

Nia afirma, xave bá labarik sira para aban bainrua bele aprende ho di'ak no bele seguru hodi hadok sira husi pobreza, ne'ebé la'os pobreza material, maibé pobreza ne'ebé mak mai husi sira nia kokmetivu, sira nia motorik no korpu úmanu, tanba labarik sira mak sai xave jerasaun bá nasaun iha futuru.

Aliende ne'e, importante tebes atu rekoñese katak ne'ebé ladún sufisiente nu'udar problema holistiku ida-ne'ebé presiza esforsu kolaborativu iha setór oin-oin, eventu husi workshop ida-ne'e atu halibur husi parte interesadu hot-hotu.

“Hanesan onra no previlejiu boot ida mai atan ha'u ohin loron, ha'u bele hamrik iha ne'e hodi Vise Primeiru Ministru no Ministru Koordenadór Assuntu Sosiais no Ministru Dezenvolvimentu Rural no Habitasaun Komunitaria nia fatin no hanesan Ministra Saúde, atan ha'u bele hamutuk ho ita boot sira iha abertura bá iha workshop Konsultativu Nasional ne'ebé voka liu ba Dezenvolvimentu Planu Asaun Nasionál bá Kombatente Stunting ni’an. Ita boot sira nia prezensa iha ne'e hodi refleta komprimisiu ne'ebé tau hamutuk atu hasoru dezafiu ne'ebé mak boot iha ita nia nasaun,” Dehan Ministra Elia.

Ministra Elia dehan, problema nutrisaun ladún sufisiente kontinua impede oan sira-nia kresimentu, sai laboratorium dezenvolvimentu, sé kresimentu ne'ebé la di'ak bele fó infesaun ne'ebé mak iha kresimentu ne'e rasik.

Tan ne’e, nutrisaun ne'ebé mak ladún sufisiente kontinua hamate labarik sira nia direitu atu moris, hanesan públiku hatene nutrisaun ne'ebé la sufisiente la'os de'it akontese iha Timor-Leste, maibé iha mundu tomak 22% ne'ebé akontese bá iha labarik sira nutrisaun ladún sufisiente.

“Bainhira ita halibur hamutuk iha ida ne'e ita idak-idak iha mandatu ida ne'ebé klaru atu implenta intervensaun bazeia bá evidensia no faktu no impaktu aas ne'ebé sei lori sustentabilidade bá ita-nia populasaun sira-ne'ebé foka ba iha estatutu de nutrisaun liu-liu ba labarik idade menus husi tinan 5, inan isin rua, inan fó susu, adulisente no feto sira hirak tama iha idade reprodutiva,” Nia hateten.

Nia informa, governu nia fokus prinsipál mak atu haree bá periode loron 100 sai hanesan janela ka dalan ema ruma bá oportunidade ne'ebé importante hodi rekoñese períodu ida-ne'e nu'udar baze ba Saúde no moris di'ak durante moris tomak iha kada individu nia uma.

Iha nota prinsipál uluk mak foka liu bá importánsia husi promosaun prátika nutrisaun ne'ebé di'ak liu, bele hasae kresimentu dezenvolvimentu liu husi linear bá labarik sira-ne'ebé seidauk to'o tinan rua, hodi fó prioridades bá intervensaun sira durante períodu importante ne'e. Iha ne'e hakarak asegura katak labarik idak-idak iha oportunidade atu atinje sira-nia proterseriedade tomak.

“Ita mós tenke fó prioridades atu habelar asesu ba serbisu nutrisaun xave sira liu husi hasa’e kobertura, hanesan ha'u mensiona hasa’e kobertura la'os iha parte Nasional, la'os ita tuur hamutuk hetan konvite mai iha fatin han di'ak, maibé serbisu liu husi Grupu liu-liu ba iha Prezidente Autoridade Munisipíu no mós bá iha Autoridade serbisu saúde Munisipíu sira mak atu xave importante,” Nia relata.

Nia hatutan, Ministériu Saúde mós iha ona pakote integradu de saúde ne'ebé mós sei involve bá iha prográma ida hanaran nutrisaun ne'ebé ladún sufisiente, iha mós driver atu habelar asesu ba serbisu nutrisaun hodi hadia konesimentu esensial no asegura katak komunidade sira iha asesu ba rekursus sira-ne'ebé presiza apoiu ba nutrisaun saudavel di'ak.

Maibé atu asegura sustentabilidade bá esforsu tomak maka sei halo advokasia bá institusionalizasaun iha inspetoria internadu nutrisaun nian iha sistema governu nian liu husi kordenasaun bá nutrisaun viaturas sira eziste ona, bele asegura katak esforsu kontinua bá  tempu naruk iha futuru mai.

“Mobilizasaun rekursus apoiu ita nia parseiru sira ni’an sai importante teb-tebes atu alkansa ita nia objetivu liu husi alina ita nia esforsus no intervensaun sira ne'ebé foka liu bá objetivu, nune'e ita bele maksimiza impaktu aselera progresu hodi hamenus tasa Stunting,” Tenik nia.

Iha fatin hanesan, Diretor Unidade Misaun Para Kombatente Stunting (UNMICS), Joel Maria Pereira hatete, Timor-Leste konsege hatun taaxa Mal-nutrisaun hahú 2003 to'o 2020 husi 58% tun ba 47%.

Nia dehan, nune'e mós hanesan krekas 121% iha 2007 konsege hatun bá iha 8% iha 2020, maske konsiente katak ho atinjimentu sira-ne'ebé maka durante ne'e halo hodi elabora dadus sira oinsá buka dalan atu solusiona númeru ida 47% Mál-nutrinsaun ne'e.

Tuir nia, dadus ne'ebé mak iha ne'e em-termus stunting númeru ida 47% Timor-Leste iha, hanesan hot-hotu hatene katak ne'e hanesan númeru ida aas liu tuir standar ne'ebé mak iha rejiaun tomak númeru ne'e rata-rata 20% mais Timor-Leste sei iha hela prevalesia 47%, Kuandu haree liu ba iha profile númeru ida mós hatudu katak Timor mak númeru stunting seriu liu iha mundu tomak.

“Tanba ne'e mak sai hanesan preokupasaun boot ba ita hotu ni’an, preokupasaun ida-ne'e la'os mai de'it husi ita sira-ne'ebé mak doadores ka intervensaun sira apoia direita bá iha, maibé hahú kedas husi ita nia ukun na'in sira,” Nia dehan.

Nia haktuir, husi Prezidente Repúblika rasik hakarak halo intervensaun oin-oin tantu iha rai laran no mós Forum boot-boot sira iha rai li'ur liu-liu intervensaun sira iha ONU ne’eba katak Timor-Leste komprometidu tebes para oinsa atu bele hatun tasa prevalesia stunting Mal-nutrnsaun rai laran.

Tanba bazeia bá dekretu-Lei númeru 91/2022 ne'ebé mak kria kona-ba bá estabelesimentu Unidade iha Misaun Para Kombatente Stunting, governu tenta para halo nia prioridade ida para atu harii ho estabelese Planu Asaun Nasionál hodi kombate stunting.

“Prosesu ne'e mak agora dadaun la'o hela, ohin iha workshop ida-ne'e para ita hotu-hotu, atu haree hodi halo diskusaun klean liutan ho kontribuisaun opiniaun tomak, atu bele finaliza ita-nia dokumentu sira ne'e,” Nia informa.

Nia afirma, planu asaun ida-ne'e harii ho objetivu prinsipál maka atu oinsá bele operasionaliza planu asaun nasional hodi hili husi hamlaha ho hakbiit ne'ebé mak Governu sesante estabelese tiha ona.

Tanba husi dokumentu sira ne'e fila-fali halo diskusaun ho parseiru sira hotu, tantu husi Governu no maluk sira husi parseiru dezenvolvimentu, UNMICS sempre hatete tenke uza dokumentu ka politika ne'ebé mak eziste iha Timor Governu estabelese tiha ona, hodi sai hanesan referensia ida, atu nune'e labele halo duplikasaun bá públika estratéjia sira.

“Haree bá ita-nia kapasidade atu hatun númeru Mal-nutrinsaun ne'e ita bele dehan neneik liu, ate agora kompara ita-nia kondisaun ita nia rai Timor ho nasaun viziñu iha nível ASEAN, ita mak númeru stunting aas liu ko'alia kona-ba kona-ba mundiál mós ita mak maka'as liu,” Nia salienta.

Nia reforsa, Governu mós komprometidu haree asuntu ida-ne'e, Prezidente Repúblika rasik mós iha intervensaun oin-oin para haree hamutuk ho Governu ho parseiru dezenvolvimentu, atu hatun taxa stunting ne'ebé maka’as.

“Problema mal-nutrisaun, problema Stunting no raes badak ne'e problema ida multi-dimensional, tanba ne'e mak presiza intervensaun husi parte hotu-hotu. Refere mós bá iha indikador sira-ne'ebé mai husi dokumentu ida husi Consolidate Nationals Exen Plain (CNEP) nian hatete katak Iha 2030 tenke hatun taxa Stunting 25%,” Nia hakotu.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV