Istoria no Tradisaun Natal

By Ekipa INDEPENDENTE Dezembru 27, 2021 825
Maria Virjen ho Sao Jose hamutuk ho Liurai sira hakneak hodi adora ba Jesus kosok oan ne'ebe moris, iha bibi luhan ida iha rai Belem. Foto: Media Sosial. Maria Virjen ho Sao Jose hamutuk ho Liurai sira hakneak hodi adora ba Jesus kosok oan ne'ebe moris, iha bibi luhan ida iha rai Belem. Foto: Media Sosial.

DILI: Natal sai nu’udar serimonia sagradu sarani Kristaun iha mundu tomak nian ne’ebé selebra iha loron 25 Dezembru kada tinan hodi festeza Jejus Kristu nia moris iha mundu rai klaran.

Natal mai husi lian Portuges ne’ebé signifika moris. Lia-fuan Natal mai husi fraze Latina Dies Natalis (Loron Moris). Iha lian Ingles selebrasaun Natal hanaran Christmas, husi termu Ingles antigu CristesMaesse (1038) ka Cristes-messe (1131), ne’ebé signifika Missa Kristu.

Dala-barak Christmas hakerek ho Χ'mas, abreviatura ka lia habadak ida ne’ebé par ho tradisaun Kristaun, tanba letra X iha Gregu nu’udar lia habadak husi Kristu ka Chi-Rho.

Selebrasaun Natal foin hahú iha tinan 200 M iha Alexandria, Ejiptu. Teoloju Ejiptu sira hili loron 20 Maiu maibé iha mós selebrasaun balun ne’ebé hala’o iha loron 19 ka 20 Abril. Iha fatin seluk selebrasaun Natal hala’o iha loron 5 ka 6 Janeiru, iha mós balun hala’o iha fulan Dezembru.

Selebrasaun iha loron 25 Dezembru hahú iha tinan 221 husi Sextus Julius Africanus, no foin simu jeralmente iha sekulu da-lima.

Iha selebrasaun Natal iha 25 Dezembru, iha mós tradisaun hanesan ai Natal, karta Natal, troka prezente ho kolega no familia. Aleinde ne’e iha mós istoria Santa Klaus ka Sinterklas.

Iha vida pra-Kristaun Eropa iha tradisaun dezeña ai no hatuur iha uma laran iha selebrasaun balun. Tradisaun Ai Naroman modernu dezenvolve husi Alemaña iha sekulu dala-18.

Iha mós tradisaun haruka karta Natal ne’ebé hahú iha tinan 1843 husi John CalcottHorsley husi Inglatera. Baibain ho imajen ne’ebé iha relasaun ho istoria kona-ba Jejus nia moris no hakerek mós ho lia-fuan Ksolok Natal no Tinan Foun. Daudauk ne’e, ema uza email ka estatutu iha media sosial hanesan WhatsApp hodi haruka karta Natal.

Tradisaun Sinterklas ka Santa Claus (ka Sint Nikolas), nu’udar figura lendaria, ne’ebé vizita labarik sira-nia uma iha kalan boot ho trenó (kereta salju) ne’ebé semo no dada husi rusa hodi fahe prezenta.

Iha Estadus Unidus Amerika figura Natal ne’e hanaran Santa Claus no retratadu dahuluk husi públisidade hemun Amerika dezde tinan 1931 hanesan idozu bokur ida, ho asarahun mutin, no hatais roupa mean ho botas, sintu metan, no uza sapeu.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Segunda, 27 Dezembru 2021 18:04

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« May 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31