Helder Lopes: funu médiu oriente sei fó efeitu lima mai TL Featured

By Vascolino Germano Marsu 19, 2026 145
Governador Banku Sentrál Timor-Leste, Helder Lopes. FOTO: Media BCTL. Governador Banku Sentrál Timor-Leste, Helder Lopes. FOTO: Media BCTL.

DILI: Governador Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL), Helder Lopes  konsidera funu ne'ebe daudaun akontese iha médiu oriente, sei  fó tranzmisaun no efeitu lima mai Timor-Leste.

Governadór BCTL Helder dehan, situasaun fundu mundiál iha médiu oriente entre Israel no Amérika hasoru Iraun, hanesan soke external, katak kauza ne'e mai husi externu ne'ebé sei afeta mós mai Timor-Leste.

“Ba Timor-Leste iha transmisaun lima, husi efeitu lima ne'ebe ligadu ho folin mina sa’e, primeiru bainhira folin mina sa’e afeita kedan ba industria ne'ebe uza mina, hanesan materia prima, ida ne'e liga liu-ba industria transporte. Sira ne'ebe iha transporte públiku bainhira mina nia folin sae sira sente kedan nia impaktu,” dehan nia, iha Otél Timor, horseik.

Tranzmisaun segundu, nia haktuir, afeta ba fabrika sira-ne'ebe produs sasan, tanba fábrika uza mákina, tan ne'e makina  presiza mina hodi prodús sasan.

“Entaun bainhira mina folin sa’e, ita-nia kustu produsaun aumenta, aumenta ba sasan ne'ebe ita-nia empreza sira  produs sai ba merkadu, kuandu folin aumenta, ita sira ne'ebe sosa sasan mak sente,” Nia haktuir.

Ba tranzmisaun terseiru, sei afeita ba setor utilidade no mos setor ne'ebe produs ai-han. Utilidade ida ne'e ba eletrisidade, katak sei aumenta kustu produsaun ba eletrisidade ni’an.

“Maibe agradese ita iha Timor-Leste eletrisidade oferese husi Governu, ne'ebe to'o agora ita la rona governu atu hasae folin eletrisidade,” Nia tenik.

Maibé,  nia afrima, ba setor produs ai-han sei afeta maka’as, tanba folin mina sa’e, sei afeita ba folin sasan báziku atu sae maka’as.

“Transmisaun dahat mak ba ita nia investimentu, tanba ita utiliza osan dollar, nune'e se mina folin sae, folin dollar bele tun no mos bele sa’e,” Helder esplika.  

Tanba ne’e, BCTL halo hela observasaun ba folin osan dolár amerikanu iha merkadu internasionál.

“BCTL ita observasaun hela, bainhira folin dolár sae ida ne'e di'ak mai ita. Tanba ita sosa sasan husi rai liur baratu hela, maibé problema mak ita-nia explorasaun karun,” Governador ne'e afirma.

Purtantu transmisaun dalima, sei afeita ba investimentu iha fundu minarai, tanba hetan resesaun.

“Ita haree sei afeta mos ba ita nia investimentu fundu Minerai, tanba mina folin sae halo ekonomika mundial bele hetan resesaun, ida ne'e bele afeita ba ita nia investimentu fundu Minerai,” Helder haktuir.

Maske nune’e, BCTL kontinua observasaun transmisaun soke external iha médiu oriente.

“Ita tenke halo observasaun mos ba ita nia nia ekonomia, no mos ba ita nia fundu minerai, tanba ita utiliza hela osan dolár, nune'e labele afeita ba ita nia sirkulasaun merkadu,” Nia tenik.

Tuir nia,  Governu mos tenke haree ho seriu ba situasaun sira ne'e, atu proteje ekonomia nasionál, nune'e labele afeita maka’as ba komunidade. 

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Follow us on Facebook

Kalendariu Notisia

« March 2026 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
            1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31