Governu Laiha Kapasidade Lori Fila Emília

By Domingos da Costa Janeiru 21, 2017 1942

DILI: Governu laiha kapasidade lori eis Ministra Finansas (MF), Emília Pires fila mai Timor-Leste, tanba laiha akordu estradisaun ho nasaun sira. 

Primeiru Ministru (PM), Rui Maria de Araújo hateten, agora atu foti desizaun importante ne’e Tribunál Distritál Dili (TDD), maibé tribunál deside ona primeira distánsia no ema ne’ebé afetadu sei halo rekursu.

Nia dehan, Estadu laiha akordu estradisaun ho estadu sira seluk. Ne'e duni, alternativa mak ho boa vontade husi ema ne’ebé akuzadu para atu fila. 

"Governu atu lori fila iha faze agora ne’e, governu laiha meius para atu halo ida ne’e, tanba akordu estradisaun refere laiha,” dehan PM Rui, iha Palasiu Governu, horisehik. 

Maski nune'e, nia husu ba públiku labele halo julgamentu antes tribunál foti desizaun. Tanba ne’e, média no públiku mós presiza korrije ba buat ne’e.

Ohin akontese ba Emília ho Madalena Hanjam, aban bele akontese ba ita sira ne’ebé tuur iha ne’e,” tenik nia. 

Kona-ba dupla nasionalidade, hanoin la objetivu ona. Ne’e duni, ema ne’ebé dupla nasionalidade labele kaer kargu iha Timor-Leste ne’e sala. Tanba, pelu faktu ema ida dupla nasionalidade nia uza segunda nasionalidade atu bele defende nia aan. La signifika, ema hotu-hotu ho dupla nasionalidade sei halo ida ne’e. 

Bainhira ita atu ba vota iha referendu, ita rekoñese ema ne’ebé dupla nasionalidade, bainhira ita nia estadu independente ona ita lakohi ema dupla nasionalidade atu partisipa iha prosesu dezenvolvimentu ne’e la justu, tanba estadu direitu demokrátiku labele halo hanesan ne’e,” afirma nia.

Entretantu, nia hateten, sala ne’e la’ós dupla nasionalidade, se ema ruma pratika iha korrupsaun tribunál tenke deside ema ne’e ninia sala, ne’e la’ós nia dupla nasionalidade mak nia halo korrupsaun, agora sira haree ema nasionalidade ida na'in hira mak akuzadu ona no hira mak Komisaun Anti Korrupsaun (KAK) lori ona.

Nia informa, sira ne’ebé sidadaun ida labele halai. Maibé kuandu nia iha oportunidade nia mós bele halai. 

La’ós tanba dupla nasionalidade mak ema bele hasees aan husi justisa, maibé ida ne’e kestaun devér síviku ema hotu nian atu bele partisipa iha dezenvolvimentu ne’e,” informa nia. 

Nia salienta, konstrusaun Timor-Leste mós rekoñese dupla nasionalidade, ne’e duni ema ne’ebé dupla nasionalidade labele ezerse kargu iha rai doben Timor-Leste signifika kontra fali konstituisaun.  

Nia dehan, rekursu mak tenke determina, tanba esplika ona bainhira  debate orsamentu iha Parlamentu Nasionál (PN). 

Ita nia kapasidade atu lori ita nia sidadaun ruma ne’ebé oras ne’e daudauk la iha Timor-Leste, maibé ita nia justisa atu lori nia fila karik, ita nia kapasidade ne’e la iha, tanba ita laiha akordu estradisaun ho nasaun sira ne’e hotu,” tenik nia.

Nia reforsa, normalmente akordu estradisaun signifika, se iha sidadaun Timor ne’ebé tribunál deside, nia sala tenke tama prizaun, maibé neste momentu nia iha Portugál. Ne’e duni tenke halo akordu estradisaun ho estadu Portugés para autoridade Portugál ninian devolve nia mai Timor-Leste. 

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV