FM husu hapara politizasaun iha nomeasaun ba Komjer PNTL Featured

By Agustino Gama Marsu 05, 2026 144
Diretór Fundasaun Mahein, Nelson Belo. FOTO: Fundasaun Mahein. Diretór Fundasaun Mahein, Nelson Belo. FOTO: Fundasaun Mahein.

DILI:Fundasaun Mahein, organizasaun naun-governamental ne’ebé tau-matan ba asuntu defeza no segurasan, husu ba governu atu hapara ona politizasaun ba instituisaun Polisia Nasionál Timor-Leste.

Diretór Fundasaun Mahein, Nelson Belo konsidera, durante tinan hirak nia laran, instituisaun PNTL sofre politizasaun ne’ebé sobu instituisaun ne’e ninia integridade no konfiansa públiku.

Tan ne’e, nia husu ba Ministru Interior ne’ebé daudauk ne’e fihir hela figura atu Komanda PNTL, hodi halo selesaun ho profisional, transparante, no responsabiliza, nune’e bele hametin seguransa nasional no restaura konfiansa publiku ba PNTL.

Nelson dehan, tuir lei organiku PNTL númer 34/2024, Ministru Interior bele rona ofisial-direjenti ho ofisial superior sira iha Konsellu Suprior PNTL (KSP), molok halo selesaun ba komandante foun.

Nune’e, Ministru Interior bele hetan referensia kona-ba institusaun husi aspeitu institusional, operasional, avaliasaun dezempenamentu institusional ho ofisial direjenti no ofisial superior sira kona-ba kapasidade lideransa nian.

Maibé, nia lamenta, tanba to’o ohin loron, MI seidauk rona KSP.

“FM nia deskonfiansa no preokupasaun aumenta kona-ba prosesu selesaun no nomeasaun ba Komandante Jeral ho Segundo Komandante Jeral PNTL, ne’ebé parese hala’o ho segredu no tendensia politizasaun,” dehan Nelsonliu husi konferensia imprensa, iha edifisiu FM, Hudi Laran, Segunda (02/03).

Tuir nia, mandatu atual Komandante Jeral PNTL sei remata iha 27 Marsu ne’e, maibé seidauk iha prosesu konsultasaun ba KSP ka avaliasaun dezempanamentu ofisial direjenti ho ofisial superior sira.

“FM sente katak, sintomas prosesu tendensia hanesan politizasaun ba selesaun ida ne’e no tentativa maka’as sei bele ignora dekretu lei estatu PNTL. Tanba to’o agora daudaun MI seidauk rona Konsellu Supeior PNTL atu bele rona no avalia kona-ba irarkia komando durante sira asumi mandantu,”Diretor ne’e hatete.

Desde inisiu, nia dehan, MI la halo antesipasaun ho promosaun ba postu komisariu-asistente ho komisariu.Nune’e, FM deskonfia MI hakarak husik de’it, katak tempu lato’o atu hala’o prosesu selesaun sira ne’ebé tuir lei estatuta PNTL, nune’e bele sai razaun politika iha prosesu ida ne’ebé nakonu ho politizasaun.

Tuir nia, dekretu lei estatutu PNTL nu, 35/2024 iha artigu 47 katak, Komandante jeral hetan nomeasaun no ezonerasaun tuir rezulusaun governu  nian, liu husi proposta ne’ebe hato’o husi membru governu ne’ebe responsalvel hanesan ministru interior (MI).

Tuir proposta MI  ba mandatu periodu ida ho durasaun tinan tolu nia laran, no bele hanaruk tan ba dala ida ba peridu mak hanesan.

“Artigu ida ne’e emfaze katak MI tenki halo selesaun  ba ofisais polisia ho postu komisariu no postu komisariu-jeral atu sai komandante jeral PNTL”, nia hato’o.

Nune’e mos,  iha artigu 48, Segundu  Komandante Jeral hetan nomeasaun no ezonerasaun tuir rezulusaun governu nian, liu husi proposta hato’o husi Ministru Interior.

Tuir proposta MI  ba mandatu periodu ida ho durasaun tinan tolu nia laran, no bele hanaruk tan ba dala ida ba peridu mak hanesan. Nomeasaun segundo komandante jeral monu ba polisia sira mak ho postu komisariu asistente.  

Iha biban ne’e, Diretor ne’e mos aprezenta kona-ba situasaun real total ofisial direjenti ho postu ofisial superior ho tempu antiguidade.

Nia dehan, tuir dadus dadaun ne’e total komisariu jeral nain ida ho durasaun serbisu tinan/ tempu antiguidade 3, Komisariu-asistente Zero. Postu superintedenti-xefi ho durasaun serbisu tinan/ tempu antiguidade 16 hamutuk : 7 pesoas ne’ebe bolu permeira klase.

Segundu klase  ho durasaun serbisu tinan/ tempu antiguidade 6 hamutuk : 6 pesoas. Terseira klase ho durasan serbisu hamutuk tinan/ tempu antigudade 3 hamutuk 4 pesoas. Husi postu klase tolu ne’e balun tama ona ba prosesu idade reforma.

Diretor ne’e afirma, iha dekretu lei nu.35/2024, persiza postu ofisial direjenti ho ofisial superior maibe sidauk iha : Postu komisariu-jeral mamuk

Nune’e, persiza postu komisariu barak, maibe ida deit, Persiza postu komisariu-asistente mamuk. Supertendenti-xefi nia stok barak los, maibe atu haksoik radikalmente sae kedas to’o iha postu komisariu ho komisariu-jeral ne’e mos lei lapermite.

Lei persiza iha ofisial-direjenti ho postu komisariu-asistente, komisariu ho komisariu-jeral.  Ba ofisial-direjenti ho postu komisariu no postu komisariu-jeral mak dadaun ne’e asumi hela kna’ar.

Lei Estatuta Polisia  persiza duni stok ofisial direjenti PNTL barak para bele iha iha prosesu kompitativu, maibe realidade laiha, entao laiha dalan seluk, tenki fo tan mandantu dala ida tan ba postu komisariu ho komisariu-jeral ba segunda mandantu.

Nune’e ho, ida ne’e iha tempu hanesan  MI bele halo promosaun dadaun ba postu komisariu-asistente tan atu prenxie kriteria tuir lei haruka.

“FM nota katak, dadaun ne’e polisia ho postu superintendente-xefi barak mak idade avansadu ona ba prosesu areforma no sei lapreinxe kriteiru tuir lei atu bele hetan promosaun no  nomeasaun ba vaga komisariu-jeral”, nia informa.

Nune’e, ho situasaun ril ida ne’e, nia dehan, kuando aplika dekretu lei maka stoku postu komisariu ida, no komisariu-jeral ida. Komisariu-jeral kuando sai, mak postu ne’e sei zero.

Lei ne’e mos ejije katak atu asumi kargu komandante-jeral PNTL, persiza postu komisariu-asistenti, komisariu,  no promove ba komisariu-jeral. Ho situasaun ril  ida ne’e mak komisariu ida mesak ba dadaun ne’e sei hetan potensia oportunidade boot simu promosaun no aponta ba komandante-jeral PNTL.

Liga ho segundu komandante-jeral, lei ne’e mos fo dalan atu asumi pozisaun ida ne’e persiza komisariu-asistente hodi promove ba komisariu. Maibe realidade laiha komisariu-asistente, no persiza halo promosaun husi postu superintendente-xefi, maibe lei mos indika katak, atu asumi kargu ba segundu komandante-jeral PNTL, nia tenke halo kna’ar iha postu refere durante tempu antiguidade minima tinan tolu.

Signifika katak maski bele hetan promosaun  ba komisariu-asistente maibe sidauk serbisu iha postu refere ho minima tempu tinan tolu, ne’e mos sidauk bele prixie  lei Estatuta PNTL ho komplesidade iha situasaun ida ne’e, 

“FM husu ba MI atu realistiku ho situasaun ril no oinsa bele salvaguarda integridade seitor seguransa no komfiansa publiku, bele fo tan mandatu dala ida tan ba ofisial-direjenti ne’ebe asumi hela kargu”,

Nia mos husu kontinua halo promosaun husi ofisial superior ba ofisial-direjenti hodi halo preparasaun ba mandatu postu komandante-jeral iha futuru, ho ida ne’e mak  prosesu selesaun ne’e hatur iha  transparante tuir  lei ne’ebe nia objeitu atu dezemvolve PNTL ho nia profesionalismu, dok husi politizasaun, nia irarkia ne’ebe metin.

“FM husu atu prosesu selesaun MI persiza rona kodea komando liu husi enkontru Konsellu superior PNTL, antes lori lista kandidadu sira ba Konsellu Ministrus”, nia hakotu.

Molok ne’e, Ministru Interior, Francisco da Costa Guteres hatete, hahú iha fulan Janeiru ne’e nia parte ho Komando Jeral PNTL sei diskute kona-ba kandidatu Komandante Jerál foun ba periodu 2026-2029.

“Ami hein hela prosesu, ami prosesa hela, pois mak ita haree took. Ha’u seidauk iha lista.Maibé komesa agora, fulan ne’e ba oin to’o iha fulan Marsu ami komesa diskute asuntu ne’e,” dehan Ministru, iha CFP, Dili, Segunda (12/01).

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Follow us on Facebook

Kalendariu Notisia

« March 2026 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
            1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31