CET: Igreja Katolika TL Nunka Simu Keixa Abuzu Seksual Hasoru Amu Belo Featured

By Mariano Mendonca Outubru 03, 2022 147
Conferensia Episcopal Timorense (CET). Foto:Google. Conferensia Episcopal Timorense (CET). Foto:Google.

DILI: Akuzasaun abuzu seksual ba labarik husi Dom Carlos Filipe Ximenes Belo ne’ebé públika husi jornal Hoandes, De Groene Amsterdammer, halo Timor-oan hotu-hotu hakfodak.

Iha 28 Setembru 2022, De Groene Amsterdammer, públika notisia ida ho titlu “Sexual abuse of children by Nobel Peace Prize winner Bishop Belo. ‘What I want is apologies” (Abuzu seksual ba labarik husi Laureadu Nobel da Pas Bispu Belo. ‘Buat ne’ebé Ha’u hakarak mak husu deskulpa’).

Iha artigu ne’e hato’o informasaun husi Timor-oan balun ne’ebé deklara sai vitima abuzu seksual husi Bispu Belo durante tempu okupasaun Indonezia.

Relasiona ho akuzasaun ida ne’e, Conferensia Episcopal Timorense (CET) fó sai ninia pozisaun liu husi komunikadu imprensa ne’ebé asina husi Bispu Dioseze Maliana no Prezidensia CET, Dom Norberto do Amaral, iha 30 Setembru.

Iha karta ne’e CET hato’o pontus importante balun relasiona akuzasaun hasoru Dom Belo.

Iha pontu ikus liu husi karta ne’e, CET deklara katak to’o ohin loron Autoridade Eklesiéstikas iha Timor-Leste nunka simu denunsia ka keixa abuzu seksual husi see de’it hasoru Dom Belo.

Tuir mai, pontu hirak ne’ebé CET fó sai liu husi komunikadu ne’ebé jornal INDEPENDENTE asesu.

1) Kazu (krime) abuzu seksuál ba labarik no adultu vulneravel sira ne'ebé mak prátika husi klérigos rezervadu ba kongregasaun ba dutrina fiar (art. 6 do ”Motu Proprio de Sua Santidade Papa Francisco, Sacramentorum Sanctitatis”). 

2). Akuzasaun hasoru Bispu Dom Carlos Filipe Ximenes Belo, ne'ebé refere iha artigu iha leten, daudauk ne’e investiga ona husi órgaun kompetente sira Santa Sé, Vatikanu.

3). Dezde Conferéncia Episcopal Timorense aprova, iha loron 1 Outubru 2021, mata-dalan kona-ba protesaun labarik no adultu vulneravel sira no introdus nu’udar parte integrante husi nia, aneksu 1 kona-ba "Motu Proprio Sacramentorum Sanctitatis", aneksu 2 kona-ba karta apostólika sira iha forma "Motu Proprio Vos Estis Lux Mundi" no aneksu 3 kona-ba Vademecum ba kongregasaun dutrina fiar kona-ba pontu prosedimentu balun ba tratamentu kazu abuzu seksual sira ba labarik sira ne'ebé komete husi klérigos. Kongregasaun ba dutrina fiar konfirma mata-dalan ne'e, ho karta iha 1 Dezembru 2021. Tanba ne'e, Conferéncia Episcopal Timorense kontinua monitoriza no akompaña kada kazu abuzu seksuál ba labarik no ema vulneravel iha Timor-Leste, maibé kompeténsia atu hahú prosesu ne'e rezerva ba Kongregasaun Doutrina Fiar ba sekuensia juridika ne'ebé previstu iha mata-dalan iha leten.

4). Karik ikus mai prosesu judisiál instala iha Timor-Leste, Conferéncia Episcopal Timorense sei respeita no koopera ho prosesu justisa.

5) To'o agora, iha Timor-Leste no Igreja Katolika prevalese "prezusaun inosensia" (artigu 34, númeru 1, Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste), nune'e Conferencia Episcopal Timorense seidauk toma pozisaun ba kazu refere.

6) Ikus liu, presiza notadu katak laiha denunsia ka keixa abuzu seksual husi see de’it hasoru Bispu Carlos Filipe Ximenes Belo iha Autoridades Eclesiésticas Timor-Leste nia oin.

K12 Novembru ‘Defende’ Bispu Belo

Relasiona ho akuzasaun hasoru Bispu Belo, Komite 12 (K12) Novembru foti ninia pozisaun hodi fó apoiu no solidariedade ba Amu Belo.

K12 Novembru hato’o pontu balun hodi hatudu sira-nia apoiu no solidariedade ba Bispu Belo.

"Ida, la'os ami-nia kompetensia atu hatete akuzasaun ba Amu Belo ne'e lo'os ka sala, tan ne'e ami entrega no hakruk ba Santa Sé ka Vatikanu nia kompetensia,” deklara Prezidente K12, Gregorio Saldanha liu husi konferensia imprensa iha sede K12 Novembru, Balide, Sesta (30/09).

Rua, Gregoria dehan, atu oinsá mós K12 Novembru hakmrik nafatin iha Amu Belo nia sorin, tanba konsiente katak hanesan nu’udar ema Amu Belo mós iha nia frakeza ka sala hanesan ho ema sira seluk.

Tolu, nia hatutan, karik sala mós amu Belo nia sala individual nu'udar frakeza umana labele taka ka halakon fali Amu Belo nia hahalok di'ak barak ba povu no rai doben Timor-Leste iha tempu naruk no defisil liu ba.

“Haat, hanesan uluk iha tempu funu, ohin mós loriku aswain iha nafatin obrigasaun moral atu fó apoia no solidariedade no korajen ba Amu Belo ho nia família, solidariedade ba igreja Katólika ho povu Timor-Leste tomak.”

Tanba, nia hatutan, iha tempu luta ba ukun rasik aan juventude loriku aswain hetan tulun, defeza, protesaun, solidariedade no korajen husi Igreja Katólika ne’ebé lidera husi Amu Belo, bainhira autoridade Indonézia no nia apoiante sira tolok, insulta, duni, kaer, baku, hakanek no hamate juventude sira.

Pontu dalima, Gregorio husu ba sosiedade ne'ebé uza media sosial atu lalika públika tutan akuzasaun abuzu seksual ba Amu Belo ne'ebé sei fó de'it benefisiu ba ema seluk no sei lori konsekuensia la di'ak ba ema Katólika no Timor-oan.

“Di'ak liu entrega no hakruk ba Santa Sé no Vatikanu nia kompetensia atu rezolve. Timor-Leste oras ne'e iha bu'at di'ak balu ke merese públika tutan tanba lori benefisiu ba povu nune'e mós tenke serbisu nafatin hodi kombate buat sira ne'ebé lori konsekuensia la di'ak ba povu hanesan moras, moris susar no kiak, korrupsaun, famíliarizmu, diskriminasaun, injustisa, droga, kampu serbisu, eskola ka ospital sira laiha kondisaun, mudansa klimatika, dezastre naturál sira no seluk-seluk tan.”

"Ikus liu ba maluk Timor-oan, liu-liu juventude loriku aswain ne'ebé oras ne'e namkari iha Timor, iha organizasaun ka partidu polítiku oin-oin, ami husu atu ita reza maka'as ba Amu Belo ho família sira, reza ba Igreja Katólika sira ho ema Timor-oan hotu ne'ebé hasoru problema iha idaidak nia moris hodi bele hamutuk no forte nafatin hasoru problema oioin, inkluzivu akuzasaun ba Amu Belo," dehan nia.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Tersa, 04 Outubru 2022 11:16

Independente Digital TV