CCI-TL: Dezafiu prinsipal ba setór privadu mak seidauk fiar no rona malu Featured

By Cesarina de Carvalho Marsu 25, 2026 99
FOTO: G-PM FOTO: G-PM

DILI:Prezidente Câmara de Comércio e Indústria de Timor-Leste, Jorge Manuel Serrano, deklara katak setór privadu iha Timor-Leste hasoru dezafiu prinsipál rua: falta konfiansa no falta komunikasaun entre ema Timoroan rasik.

Iha serimonia lansamentu Prezidente CCI-TL relatóriu kona-ba Dezempeñu ekonomiku TL 2025, Serano dehan, setor privadu TL fiar liu ema seluk duke nia maluk Timor-oan rasik.

"Dezafiu prinsipál ba setór privadu iha rua de'it:ita seidauk fiar malu no ita seidauk rona malu. Ita fiar liu ema sira seluk duke ita Timor-oan ho Timor-oan", dehan Serano, iha Sentru Kovensaun Dili, Segunda (23/03).

Nia esplika, to'o ohin loron setór privadu nasionál seidauk iha kazu ne'ebé mak fó prezuisu ba Estadu ho orsamentu boboot. Maibé, kontrariu ho empreza estranjeiru ne’ebé lori sai osan millaun sai husi TL.

"Empreza boboot halai husi Timor ho milloes ba milloes, ate balun prosesu hela iha tribunál, ne'e atu dehan katak setór privadu nasionál seidauk fó prezuizu boot ba estadu," katak nia.

Tuir nia, frazilidade boot setór privadu mak falta kapasidade, liu-liu iha jestaun finanseiru, ne’ebé halo difikuldade atu asesu ba kreditu.

Tanba ne’e, CCI-TL kontinua fó formasaun kontabilidade no advokasia ba emprezáriu sira.

Nia mós hatete katak ekonomia Timor-Leste sei domina husi setór públiku, ne’ebé governu sai motor prinsipál ba kresimentu. Enkuantu, setór privadu sei ki’ik, kresimentu limitadu, no konsentra de’it iha área produtividade ki’ik.

Dezafiu sira ne'e aumenta tan ho baze produtivu ne'ebé restreita no kompetividade esterna ne'ebé fraku limita espansaun setór privadu, ba atividade sira ne'ebé iha valór aas no produtividade boot liu.

Setór agrikultura maske emprega populasaun barak hetan produsaun no produtividade ne'ebé estagnadu enkuantu atividade manufatura no industria sei kontinua menus.

"Ami-nia foku agora ba liu Mikro pekena média empreza, liuliu joven sira ne'ebé mak foin komesa tama iha negósiu, fó atensaun maka'as ba feto sira ne'ebé halo negósiu no mós motiva no enkoraja sira atu partisipa makaas ho di'ak liután," dehan nia.

Nia lembra mós deklarasaun Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão ne’ebé hatete katak Timor-Leste sei iha hela faze prosesu konstrusaun estadu no konstrusaun nasaun.

Seitor privadu, tuir Serano, hola parte iha konstrusaun nasaun idane'e, no sei iha faze konsolidasaun no adaptasaun.

Konsolidasaun sei halo nafatin, maibé ba adaptasaun ne'e sai dezafiu boot setor privadu sira hasoru tuir kondisaun sira no ritmu negósiu rejionál no globál ne’ebé ko'alia kona-ba produsaun, modernizasaun no seluk tán.

“Ami tenke adapta ho realidade idane'e, ne'ebé ami labele sees, ida ne'e ami presiza tebes apoiu husi polítika sira ka governu, dala-barak governu ho CCI-TL halo kongresu ba negósiu iha ita-nia rai, mobiliza rekursu barak maibé rezultadu ita seidauk haree," dehan nia.

Nia mós kritika tendénsia atu fó sala de’it ba governu ka setór privadu bainhira iha problema ekonomia.

“Ita tenke realistiku. Setór privadu ida ne’e foin hahú husi zero no agora tenke kompete ho empreza multinasional no estatais husi nasaun forte sira,” nia dehan.

Serano subliña katak setór privadu nasionál hatudu ona ninia kontribuisaun, inklui iha vizita Papa Francisco, ne’ebé empreza lokal sira hanesan Aero Dili no klínika privadu sira ajuda Estadu.

Nia alerta katak infraestrutura ne’ebé governu halo sei sai kustu ba Estadu se la iha retornu ekonomiku husi setór privadu.

“Tempu ona atu ita fiar malu no haree ita-nia forsa rasik,” nia afirma.

Iha oportunidade ne’e, Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão agradese ba sujestaun sira husi CCI-TL no konvida parte hotu atu halo autokritika konstrutiva.

“Autokritika la’ós atu hatun, maibé atu hadi’a. Problema sira ne’e ita rasik mak tenke rezolve,” nia dehan.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Follow us on Facebook

Kalendariu Notisia

« March 2026 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
            1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31