BCTL organiza konsultasaun públiku ba ezbosu lei protesaun konsumidór finanseiru Featured

By Vascolino Germano Marsu 19, 2026 115
 Banku Sentrál Timor-Leste servisu hamutuk ho  Ministériu Koordenador Asuntu Ekonomiku no Asaen Developmet Bank, realiza atividade konsultasaun publiku kona-ba ezbozu dekretu lei protesaun konsumidór finanseiru, iha Otel Timor (horseik). FOTO: Media BCTL// Banku Sentrál Timor-Leste servisu hamutuk ho Ministériu Koordenador Asuntu Ekonomiku no Asaen Developmet Bank, realiza atividade konsultasaun publiku kona-ba ezbozu dekretu lei protesaun konsumidór finanseiru, iha Otel Timor (horseik). FOTO: Media BCTL//

DILI: Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL) servisu hamutuk ho Governu liu husi Ministériu Koordenador Asuntu Ekonomiku no Asaen Developmet Bank, organiza atividade konsultasaun publiku kona-ba ezbozu dekretu lei protesaun konsumidór finanseiru.

Governador BCTL, Herder Lopes hatete, konsultasaun públiku kona-ba esbosu lei protesaun konsumidor finanseiru, atu rona hanoin sira husi entidade relevante no instituisaun finanseiru sira molok lori ba Konsellu Ministru.

“Primeiru lei ne'e ita halo tenke priénse duni padraun internasionál hodi fasilita investimentu iha servisu finanseira. Segundu, refleta ba ita nia kontextu iha rai laran. Tanba dala-barak ita adopta de'it tuir padraun internasionál, maibe ladun refleta ba ita nia kondisaun,” Dehan nia, iha Otél Timor, horisehik.

Nia haktuir, enkuandramentu legal husi kriasaun ezbosu lei ne'e, oinsa  fó protesaun ba ema sira-ne'ebe asesu ba servisu finanseira.

“Kuadru legál ne'e atu fó protesaun mai ita sira ne'ebé sai kliente, karik iha buat ruma ne'ebe liga ho ita nia direitu lei ne'e mak sei fó protesaun,” Nia dehan.

Dadaun, nia subliña, ezbosu lei refere sei iha prosesu eleborasaun no konsultasaun públiku, liu-liu instituisaun finanseiru no entidade relevante sira, atu gaña sira nia hanoin antes finaliza ezbosu lei ne'e hodi submete ba Konsellu Ministru atu aprova. Nune'e bele  implementa atu fasilita  dezenvolvimentu ekonómiku iha rai laran.

“Tanba sa mak ita kria lei ne'e?, Lei ne'e ita kria tanba servisu finanseiru ne'ebe oferese husi industria finanseiru agora nia evolusaun maka’as. Uluk ita asesu de'it ba servisu finanseiru husi banku, agora ita bele asesu servisu finanseiru husi instituisaun finanseiru naun bankaria sira. Entaun  ita presiza iha protesaun ba ita nia konsumidór,” Helder esplika.

Alende ne'e, adopsaun teknolojia servisu finanseiru ne'ebé dala-barak konsumidór sira asesu servisu finanseiru ho maneira dijital, maibé laiha  kuadru legál ruma atu fó  protesaun ba konsumidor sira.

“Tan ne'e liu husi ezbosu lei ne'e atu asegura katak direitu konsumidor sira, liu-liu sira ne'ebe atu asesu ba servisu finanseiru bele hetan protesaun,” Nia hatutan.

Purtantu, planu BCTL sei submete esbosu lei refere ba Konsellu Ministru dentru fulan tolu nia laran, bainhira lei ne'e  finaliza ona.

“Tanba nesesidade ba ezbosu lei ne'e urjente, no lei ne'e nia natureza eleborasaun mak ita opta padraun internasionál, maibé adopta mos ba ita nia kontestu lokal,” Nia tenik.

Iha fatin hanesan, Country Economist iha Timor-Leste, Bold Sandagdorg, hatutan, lei ne'e atu foka ba konfiansa konsumidor sira ni’an.

“Ami rekoñese katak protesaun finanseira ba konsumidór maka viajen ida ho aspetu oioin no ba tempu naruk. Ida ne'e presiza hadi'a liberdade finanseira, habelar asesu ba servisu finanseiru ho kualidade, no mós fó kbiit ba konsumidór sira, atu foti desizaun no opsaun sira ne'ebé informadu,” Nia afirma.

Nia hatutan, nia parte ko'alia foka liu ba elementu xave sira hosi rejime protesaun konsumidór nian ne'ebé forte, inklui salva guarda dadus no privasidade konsumidór ni’an, proteje hasoru fraude no krize finanseira, atu garante transparénsia no divulgasaun informasaun ne'ebé signifikativu.

“Ita mós tenke matan-moris nafatin. Tanba Inovasaun sira hanesan pagamentu dijitál no asesu dijitál ba kréditu, bele hasa'e  inkluzaun finanseira iha futuru,maibé sira mós introdús risku foun sira ne'ebé bele jere ho di'ak,” Nia subliña.

Entretantu, ADB nafatin kompromisu atu fó apoiu ba BCTL no governu, atu foti lisaun sira ne’ebé aprende husi nasaun membru dezenvolvimentu sira seluk, no aproveita Timor-Leste nia pozisaun nu’udar membru joven liu ASEAN, hodi hetan benefísiu husi integrasaun no kooperasaun rejionál.

Iha tempu hanesan, Prezidente Komisaun C, Trata Asuntu Finansas públiká, Cedelizia Faria informa,  Parlamentu nasionál produs ona lei nú 8/2016 ne'ebe ko'alia mos  kona-ba protesaun konsumidor sira nian.

Maibé, iha lei ne'e rasik hateten husi governu no BCTL, tenke kria tan lei ida atu bele haree ba sasan detalladu liu.

“Entaun ha'u hanoin konsultasaun públiku ida ne'e importante, oinsa atu rona mos hanoin husi parte hotu-hotu, saida mak ita presiza atu tau iha dekretu-lei ne'e nia laran, liu-liu ha'u hanoin ita presiza duni atu proteje konsumidor sira nia direitu,” Nia haktuir.

Nia haktuir, uluk ema so ba rai de'it osan iha banku, maibé agora bele lori kartaun hodi halo translasaun iha fatin barak.

“Halo kompras ruma ita bele lori kartaun hodi selu. Entaun ita presiza duni dekretu-lei ne'e atu proteze. Tanba dala-barak ita haree ema nia osan tau iha banku, banku ko’a laiha konesimentu husi ema ne'ebe tau nia osan,” Katak nia.

Nia espera, liu husi konsultasaun publiku ne'e, operador ekonomiku no empreza sira presiza rona no entende kona-ba direitu konsumidor nian.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Follow us on Facebook

Kalendariu Notisia

« March 2026 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
            1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31