Asesibilidade Nafatin Sai Prekupasaun ba EhD Featured

By Agostino Gama Abril 01, 2022 406
Diretór Ezekutivu Asosiasaun Defisiensia Timor-Leste. Foto:Dok/INDEPENDENTE. Diretór Ezekutivu Asosiasaun Defisiensia Timor-Leste. Foto:Dok/INDEPENDENTE.

DILI: Diretór Ezekutivu Asosiasaun Defisiensia Timor-Leste, Cesário da Silva hatete, asesibilidade nafatin sai prekupasaun ba Ema ho Defisiensia sira bainhira hala’o sira nia dever.

Tanba, nia dehan, iha eleisaun Prezidensial nee mós fasilidade ba sira ladun diak atu asesu.

Enkuantu, nia hatutan, iha eleisaun faze dahuluk nian, partisipasaun ema ho defisiensia nia masimu, maibé iha kestaun lubuk ida ne’ebé nota katak, impedimentu lubuk ida ne'ebé impede ema ho defisiensia, atu labele ezerse sira nia direitu ho masimu.

Ho nune'e, sira nafatin esforsu aan hodi partisipa iha eleisaun nee.

"Ida ne'e buat diak ida ba ami, no buat aat mak organiza ba ema ho defisiensia sira mak sai impedimentu, to'o agora ami sempre hato'o preokupasaun ne'e ba iha parte relevante STAE no CNE atu konsidera, maibé to'o agora seidauk konsidera, liu-liu fatin votasaun sira, laiha asesibilidade ba EhD," dehan nia ba Online INDEPENDENTE, iha nia kna'ar Fatin, Maskarenhas, Balide Dili, kinta horseik (31/03).

Diretór ne'e prekupa, tanba EhD laiha fasilidade ne’ebé diak atu sira asesu, liu-liu iha sentru votasaun sira.

Aleinde, nia dehan, ba pesoal sira ne'ebé halo atendamentu, sira nia koñesimentu ba EhD ne'e mós menus, entaun sira ladun masimu tau prioridade ba ema ho defisiensia sira liu-liu defisiensia matan ho defisiensia tilun.

Nia dehan, ema ho defisiensia matan sira presiza iha akompañamentu ba prosesu votasaun, ida ne'e ladun segredu, tanba, bainhira sira ba vota persija ema ida mak ajuda sira hodi hili kandidatu ida.

Enkuantu, sira hakarak hili kandidatu ida ne’ebé nia programa fó benefisiu ba sira. Maibé, sira senti prekupa tanba ema ida ne’ebé ajuda sira hili kandidatu latuir sira nia hakarak.

Ezemplo, EhD matan hakarak kandidatu A, maibé ida ba hili ne'e, hili fali B, ida ne'e problema boot ba sira.

Maibé, nia akresenta, lolos parte CNE ho STAE tenki husu sira, liu-liu defisiensia matan no mental, atu hili ema see mak bele ajuda sira ba vota, labele ofisial eleitoral mak hili fali tuir sira nia hakarak.

Aliende, nia haktuir, iha mós problema ne’ebé defisiensia tilun sira hasoru, iha prosesu kampaña, politika no programa ne’ebé kandidatu sira halo ladun fó benefisiu ba sira.

Husi prekupasaun sira ne'e hotu, ADTL sempre hato’o ba parte relevante sira atu rejolve, maibé realidade nafatin akontese.

Tanba nee, nia husu ba CNE no STAE atu iha eleisaun segunda volta, governu pelumenus identifika fatin hirak ne'ebé defisiensia bele asesu ba.

"Hau nia rekomendasaun ba governu iha segundu volta ne'e mak, atu asegura, pelumenus hili fatin hirak ne'ebé mak iha asesibilidade, hanesan iha suku sira ka sentru paralelu sira no fatin balun ne'ebé bele iha asesibilidade,”dehan nia.

Entretantu, ADTL seidauk iha dadus kona ba EhD ne’ebé ezerse ona sira nia direitu votu, iha eleisaun prezidensial dahuluk nian.

“Husi dadus rihun 38, EhD iha Timor-Leste, numeru ida ne’ebé konsidera ba votus ne'e porvolta rihun 20 resin, nune'e ba dadus fixu, loloos hira mak ba vota, ne'e ami laiha dadus,"hakotu nia.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Sexta, 01 Abril 2022 14:15

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« May 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31