Desizaun ne’e foti iha reuniaun Konsellu Ministru, liu husi proposta ne'ebé aprezenta husi Ministra Finansas (MF), Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso.
Iha tempu hanesan, Governu mós aprova projetu Proposta Lei ba alterasaun dahuluk Lei nú. 8/2025, loron 27 Novembru, kona-ba Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2026.
Proposta retifikativu ida ne’e atu responde ba aumentu folin kombustivel internasionál ne’ebé afetadu husi konflitu iha Médiu Oriente, no mós atu kobre despeza adisionál sira relasiona ho ezersísiu Prezidénsia Pro Tempore Comunidade dos Países de Língua Portuguesa ne’ebé Timor-Leste sei asume, no nesesidade finansiamentu ba Rejiaun Administrativa Espesial Oekusse-Ambeno.
Ho alterasaun ida ne’e, montante konsolidadu husi OJE 2026 aumenta maizumenus millaun $101,1, sa’e ba biliaun $2,39.
Aumentu ida ne’e la’ós rezultadu reforsu transferénsias ruma husi Fundu Petrolíferu, maibé liu-liu reajustamentu husi fonte finansiamentu Estadu nian, liu husi utilizasaun saldu jerénsia, saldu ne’ebé disponivel iha konta bankária ne’ebé la efetiva (ne’ebé la uza), no mós reforsu husi reseita doméstika sira.
“Millaun $177 sei hasa’e tetu osamentu, maibé ami la dada extra asesu fundu petrólufeiru nian, maibé haree ba finansamentu ba programa ne'ebé taka, dada fila fali osamentu sira ne'e par atu bele finansia ba nesesidade ne'ebe mak ita presiza atu haree,” dehan Ministra.
Tuir projesaun husi Ministériu Finansas, maski folin kombustivel internasionál aumenta, taxa inflasaun média anuál iha 2026 prevee sa’e ba 2,2%, kompara ho 1,2% iha 2025, maibé Governu konfiante katak medida estabilizasaun folin kombustivel sei impede aumentu inflasaun ne’ebé aas liu.
Agora dadaun, Governu sei finaliza proposta lei retifikativu ne’e atu submete ba Parlamentu Nasionál iha loron oin mai.








