ADB-WFP Kria Kooperasaun Avalia Seguransa Aihan iha TL Featured

By Ekipa INDEPENDENTE Novembru 23, 2023 1154
Banku Dezenvolvimentu Aziátiku (ADB-Sigla Inglés) no Organizasaun Nasoens Unidas ba Programa Alimentar Mundial (WFP) asina ona akordu administrativu hodi kontribui ba projetu avaliasaun boot iha Timor-Leste ne’ebe foka liu ba seguransa ai-han. Banku Dezenvolvimentu Aziátiku (ADB-Sigla Inglés) no Organizasaun Nasoens Unidas ba Programa Alimentar Mundial (WFP) asina ona akordu administrativu hodi kontribui ba projetu avaliasaun boot iha Timor-Leste ne’ebe foka liu ba seguransa ai-han.

DILI: Banku Dezenvolvimentu Aziátiku (ADB-Sigla Inglés) no Organizasaun Nasoens Unidas ba Programa Alimentar Mundial (WFP) asina ona akordu administrativu hodi kontribui ba projetu avaliasaun boot iha Timor-Leste ne’ebe foka liu ba seguransa ai-han, ho apoiu fundu husi Banku Dezenvolvimentu Aziátiku liu husi inisiativa Estudu Diagnóstiku Ekonómiku iha Ázia no Pasífiku.

Inisiativa husi projetu peskiza ida ne’e sei kobre uma kain rihun 9 resin, hodi fasilita Governu Timor-Leste atu hetan dadus krusiál, hodi hatan ba preokupasaun nível falta seguransa ai-han.

WFP sei fornese apoiu tékniku ba governu hodi halo avaliasaun ne’ebe foka liu ba seguransa ai-han iha eskala ne’ebé boot liu hala’o iha rai laran.

Diretóra ADB iha Timor-Leste, Stefania Dina, hatete, senti kontente halo parseriu ho governu ho WFP ba servisu importante ne’e.

“Ami kontente halo parseiru ho governu ho WFP ba servisu importante ida ne’e. Timor-Leste sei hasoru nafatin problema ho nível malnutrisaun ne’ebe aas iha mundu. Importante tebes atu tau atensaun ba problema falta seguransa ai-han atu asegura katak populasaun iha asesu ba ai-han sufisiente no nutritive,”Online INDEPENDENTE sita iha komunikadu, kinta ne’e (23/11).

Ho nune’e, avaliasaun ne’e sei estabelese análize kle’an kona-ba nível falta seguransa ai-han husi populasaun iha munisípiu 14 no mos iha nível nasional.

Tuir nia, ida ne’e mós sei deside padraun konsumu ai-han ba uma kain, tipu ai-han saida mak família sira konsumu, no estratejia sobrevivénsia prinsipal ne’ebé família sira adopta hodi hatan ba problema atuál ho kustu ai-han aas los no mudansa klimátika mai derepenti durante tinan kotuk.

Entretantu, Alba Cecilia Garzon Olivares, Diretóra no Reprezentante WFP iha Timor-Leste, hato’o pontu importante husi projetu avaliasaun ne’e la’os deit kona-ba númeru dadus, maibé ida ne’e kona-ba fornese dadus krusiál ho tempu ne’ebé loos hodi informa Governu Timor-Leste ba desizaun kona-ba preparasaun ai-han emerjénsia, alokasaun rekursu, no intervensaun protesaun sosial.

Enkuantu, deskobrimentu hirak ne’e mós sei kontribui ba planu klasifikasaun falta seguransa ai-han agudu IPC nian ba 2023 to’o 2024 no sei uza hodi determina númeru ema falta seguransa ai-han ne’ebé aumenta desde análize ikus IPC ba 2022 to’o 2023, hala’o iha Novembru 2022. Rezultadu foun IPC nian sei publika iha inísiu 2024.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV