DILI: Konflitu entre grupu artemarsiais hahú manas hikas. Iha Sabadu (25/05) kalan mosu konfrontasaun entre grupu artemarsiais Persaudaraan Setia Hati Terate (PSHT) ho Ikatan Kera Sakti (IKS). Konfrontu ne’e rezulta ema 10 resin kanek no na’in ida (1) mate.

Comment

DILI: Funsionariu Públiku husi Ministériu Transporte no Komunikasaun (MTK) na’in tolu (3) ho inisial ENPB, SV, no MJB komete krime tanba lori karreta estadu hakat ba area Indonezia hodi tula ai-kameli no kilat manu.

Tuir informasaun husi Polisia Nasionál Timor Leste (PNTL) Munisipiu Likisa, funsionariu na’in tolu ne’e tama iha area Indonezia nia hodi halo transaksaun balun.

Comment

DILI: Maski membru seidauk kompletu, maibé VIII governu ne’ebé eziste iha Juñu tinan 2018, hahú halo ona planu atu elabora Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2020.

Primeiru Ministru (PM) Taur Matan Ruak informa, tuir planu, membru governu sei halo retiru hamutuk iha loron 28-29 fulan ne’e, hodi haree mós kona-bá jornada orsamentál iha fulan Juñu.

Comment

DILI: Dadus uzu Fundu Petrolíferu Timor-Leste nian durante ne’e atinji ona biliaun $10.6. Osan hirak ne’e utiliza hodi finansia mákina Estadu inklui dezenvolvimentu nesesidade báziku povu nian liu husi Orsamentu Jerál Estadu (OJE).

Comment

DILI:Ministru Reforma Lejizlativa no Asuntu Parlamentár (MRLAP), Fidelis Leite Magalhães hateten, Governu no Parlamentu Nasionál sei esforsu hodi halo reforma meius hodi halo alterasaun ba lei númeru 5/2016 ba konotasaun pena ka lei ba indultu ba dadur sira.

Comment

DILI: Prezidente Repúblika Francisco Guterres Lu Olo hato’o deklarasaun sátira ida ba governu ne’ebé konsidera to’o ohin loron seidauk konsege rezolve problema ne’ebé nasaun ne’e hasoru.

Problema kiak, dezempregu to’o produsaun kafé ne’ebé menus sai asuntu ne’ebé Prezidente Repúblika sita iha ninia mensajen ba loron restaurasaun independensia ba tinan 17 ne’ebé realiza iha palasiu prezidente Nicolau Lobato, Bairro-pite, Segunda (20/05).

Comment

DILI: Presidente Repúblika Fransisco Guterres Lú Olo hatete, produtu kafé Timor koñesidu iha mundu ho kualidade aas, maibé produsaun husi agrikultór sira kiik tebes.

“Tuir dadus sensus 2015 no estudu seluk, uma-kain liu 38.000 mak prodús kafé no 38.000 mak kuda kafé ba konsumu rasik. Sensus ne’e mós hatudu katak kada uma-kain hetan dollar $600 kada tinan husi faan kafé. Nune’e, ba kada tinan, uma-kain 38.000, hamutuk, hetan rendimentu total dollar tókon $22 kada tinan husi faan kafé”, Xefe estadu ne’e afirma assuntu ida ne’e loron loron restaurasaun independensia 20 Maiu 2019, foin lalais.

Comment

Kadalak suli mutuk fila ué inan

Ué inan tan malu sá ben ta’han!

Kdadalak suli mutuk fila ué inan,

Timoroan hamutuk tane ita rain.

“Tebes duni! Bainhira ita hamutuk, ho prinsípius justus, la iha sátan ida bele sátan ita atu lao ba oin”, lia-fuan nwe’ebé sai husi Prezidente Repúblika Francisco Guterres Lu Olo nia ibun hafoin lee sai puizia husi poeta mártir, Francisco Borja da Costa.

Comment

DILI:Presidente Repúblika Fransisco Guterres Lú Olo konsidera liberdade la’os de’it hasa’e bandeira no kanta Hinu Nasionál. Hetan liberdade lolos katak sidadadaun hotu-hotu bele moris ho dignu.

Comment

DILI:Presidente Repúblika, Fransisco Guterres Lú Olo sei fó kondekorasaun ba veteranu sira hamutuk 25, iha loron ohin ba selebrasaun Restaurasaun Independénsia Timor-Leste ba dala-17, 20 Maiu 2019.

Xefe Estadu ne’e utiliza lia-fuan Nelson Mandela nian ne’ebé hateten katak (‘Nao há caminho fácil para a liberdade’) ‘Laiha dalan fásil ba Liberdade’, iha jantar kalan hamutuk ho veteranu no mártir sira, Palásiu Nobre Lahane, 19 Maiu 2019.

“Tanba ida ne’e duni mak ohin kalan, ita halibur hamutuk iha fatin ida ne’e, hodi ko’alia no koñese di’ak liután veteranu no mártir sira-nia kontribuisaun ba ita-nia luta libertasaun nasional, liuhusi sira rasik no família mártir sira-nian,”dehan PR iha nia introdusaun.

Liuhusi loron selebrasaun Restaurasaun Independénsia Timor-Leste, ho Estadu Timor-Leste nia naran, PR Lú Olo sei rekoñese no valoriza veteranu rua nulu resin lima ho Kolar ka Medalla Orden Timor-Leste ba sira-nia dedikasaun exklusiva ba luta libertasaun. Husi sira ne’e hotu, sanulu resin tolu fó-an tomak ba luta durante tinan rua nulu resin haat tuituir malu.

Infelismente, husi luta-na’in rua nulu resin lima husi lista agrasiadus ne’e, nain sanulu de’it mak sei nafatin iha ita-nia sorin: Somotxo Matar Mimiraka (kolaborador Xefe Estadu, 24 anus luta); Sabika Besi Kulit (Primeiru Komandante Rejiaun no Sekretáriu Rejiaun II, 24 anus luta); Lenicai, (Segundu Komandante Kompañia, 24 anus luta); Bere Du’u (Komandante Pelotaun, 24 anus luta); Serasa  (Komandante Pelotaun, 24 anus luta); Mau Wairia (Komandante Seksaun, 24 anus luta); Derak (soldadu, 24 anus luta); Funu Kiak (soldadu, 24 anus luta); Parli (soldadu, 24 anus luta); Atchatei (soldadu, 24 anus luta).

Husi sanulu resin lima mate ona, nain sanulu resin rua inimigu mak oho durante ita-nia luta libertasaun nasionál. Na’in tolu fila hikás ba Maromak Nia Kadunan Santu, hafoin ukun-an. Ho laran ksolok mak Xefe Estadu sei fó kondekorasaun ba saudozu sira mak hanesan, Kilik Wai Gae (Xefe Estadu Maior, mate iha guerrilla); Kaluwai (Kolaborador Xefe Estadu, mate iha guerrilla); Venâncio Ramos Amaral Ferraz (Komandante Rejiaun Haksolok, mate iha guerrilla); Ular Rihik (Primeiru Komandante Rejiaun IV, mate hafoin ita Ukun-an); Solep Solep (Adjuntu Polítiku-Militar Rejiaun III, mate iha guerrilla); Bi-doli-mau (Adjunta Polítiku-Militar Rejiaun III, mate iha guerrilla); Mausir (Komisáriu Polítiku, mate iha guerrilla); Lorsan (Adjuntu Polítiku-Militar, Rejiaun III, mate iha guerrilla); Lekas (Primeiru Komandante sexta Kompañia, Rejiaun Haksolok, mate iha guerrilla); Mer Sabala (Primeiru Komandante kinta Kompañia, Rejiaun Nakroman, mate iha guerrilla); Sama Lae (Primeiru Komandante Destakamentu Norte, Rejiaun Haksolok, mate iha guerrilla); Txaibada (Komandante Kompañia, mate iha guerrilla); Liter (Komandante Seksaun, mate hafoin ita ukun-an); Mahon (Assitente Rejiaun Polítiku-Militar, Rejiaun Haksolok); Mautino (soldadu, mate hafoin ita ukun-an).

“Imi sira ne’ebé hakoak mehi ukun-an, husik buat hotu-hotu. Imi husik imi-nia uma, imi-nia bein-estar no imi-nia família hodi hako’ak mehi koletivu ne’e. Imi-nia família sira simu imi-nia sakrifísiu ho ksolok no domin,"tuir komunukadu ne'ebe INDEPENDENTE simu.

“Kondekorasaun ne’e signifika katak Estadu rekoñese imi ida-idak ninia sakrifísiu no mós família nian. 
Imi ida-idak iha esperiénsia murak rasik, atu sura ba ida seluk no ba ami hotu-hotu, ba jerasaun ohinloron, liuliu ba ita-nia joven sira, atu hatutan ba jerasaun abanbairua”.

Comment

Independente Digital TV

Follow us on Facebook

Kalendariu Notisia

« May 2025 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
      1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28 29 30 31