CNRT vs FRETILIN: Duun Malu Husi Suborno, Droga to’o Folin USB Featured

By Aquino Gomes Jullu 07, 2020 2873
Xanana ho Alkatiri iha kampanha kandidatu Presidente Fransisco Guterres Lu Olo. Xanana ho Alkatiri iha kampanha kandidatu Presidente Fransisco Guterres Lu Olo.

DILI: Karik lia-fuan ne’ebé ema baibain dehan “iha tempu hamutuk, iha tempu fahe malu” no aumentan tan ho “iha tempu sukit-malu”, sai realidade ne’ebé ohin loron dezeña palku politika Timor-Leste.

Partidu boot rua, FRETILIN no CNRT, ne’ebé iha tinan hirak liu ba bolu-malu “padriñu”, ohin loron haree-malu matan la moos. Lideransa partidu ne’ebé uluk konsege “fó poder” ba malu, ohin loron fila hodi “fó sala” ba malu.

Desizaun partidu FRETILIN hodi sai “aitonka” ba governu konstitusional daualu hamanas liu tan “tensaun” entre partidu CNRT ho FRETILIN ne’ebé molok ne’e “subar” hela buat balun ba malu.

CNRT hahú uluk ho akuzasaun suborno hasoru Sekretariu Jeral FRETILIN Mari Alkatiri.

Alkatiri ne’ebé sai “alvu” ba akuzasaun husi CNRT ne’e la tuur nonook. Liu husi nia pajina facebook, Alkatiri deklara katak nia advogadu sei lori Komisaun Politika Nasionál partidu CNRT ba Ministériu Públiku.

Parte FRETILIN rezeita ona akuzasaun refere no hatete katak akuzasaun ne’e nu’udar lixu ne’ebé CNRT hili husi rai li’ur, tanba kazu ne’ebé CNRT akuza, tribunal Estadus Unidus Amerika arkiva ona tanba laiha evidensia.

Maske FRETILIN esplika ona kona-ba kazu ne’e, maibé CNRT kontinua insiste no husu ba Sekretariu Jerál FRETILIN Marí Alkatiri atu hato’o keixa hasoru Oceanic Exploration ba akuzasaun suborno.

“Keixa husi Oceanic Exploration hatete katak, suborno ne’ebé ConocoPhillips fó ba Mari Alkatiri (ho intensaun) atu (Alkatiri) halo desizaun ne’ebé prevalese ba kompañia no hatun táxa ne’ebé ConocoPhillips tenke selu mai iha Governu Timor-Leste,” deklara Vise Xefe Bankada CNRT, Patrocínio dos Reis Fernandes iha Parlamentu Nasionál, Segunda (06/07).

Tuir nia, realidade hatudu duni katak, iha tinan 2002 Alkatiri asina akordu Certain Maritime Arrangements in the Timor Sea (CMATS) entre Timor-Leste ho Austrália hodi suspende diskusaun no negosiasaun hotu-hotu sobre disputa fronteira marítima durante tinan 50 nia laran.

Akordu CMATS, nia hatutan, konklui ho markasaun ba kampu Greater Sunrise ne’ebé hela de’it porsentu 18 tama iha Joint Petroleum Development Area (JPDA) Timor-Leste ho Austrália nian, enkuantu kampu Greater Sunrise liu porsentu 80 tama iha territóriu administrasaun Austrália nian.

“Maibé grasas a Deus, Timor-Leste iha nia ema ne’ebé hadomi rai ne’e, onestu, serbisu maka’as no visionáriu hanesan líder karismátiku Maun Boot Kay Rala Xanana Gusmão ho nia ekipa hodi nune’e Timor-Leste konsege mánan ninia soberania, no iha fulan Julho 2019 ratifika Tratadu Fronteira Marítima iha Parlamentu Nasional”.

“Iha plenária ida ne’e duni no povu asiste, FRETILIN vota kontra ratifikasaun Fronteira Marítima, maske Fronteira Marítima importante ba Timor-Leste hodi kompleta ninia soberania nu’udar estadu”.

“Ami deputadu CNRT tomak hakarak dezafia Eis Primeiru Ministru Mari Alkatiri atu lori Oceanic Exploration ba iha Tribunál, atu nune’e labele husik duvidas ba iha povu tomak kona-ba subornu ne’ebé nia simu husi ConocoPhillips,” deklara deputadu ne’e.

Deputadu ne’e hatete mós katak, iha fulan Juñu 2008, Alkatiri no FRETILIN hasai komunikadu hodi deklara atu lori Oceanic Exploration ba Tribunál ho akuzasaun halo difamasaun hasoru Alkatiri, maibé liu ona tinan 11 públiku Timor-Leste la rona rezultadu husi keixa ne’ebé Alkatiri no FRETILIN halo.

Ba kestaun ne’e, Xefe Bankada FRETILIN, Francisco Miranda Branco hatete, iha altura ne’ebá bankada FRETILIN no Alkatiri nu’udar Xefe Governu la husu naran di’ak tanba estadu Timor-Leste nia osan laiha atu selu prosesu juridisaun iha Estadu Unidus Amerika.

“Ita laiha osan atu lori kestaun ida ne’e ba tribunal juridisaun Estadu Unidus Amerika nian, ita laiha kapasidade finanseiru atu suporta sistema ida ne’e. maibé agora, tanba ita-boot sira foti tiha ona iha ne’e (plenária) Bankada (CNRT) nia konferensia impresa, CPN (CNRT) nia konferensia impresa, ida ne’e loke dalan, karik se la sala, ohin lokraik sei hatama ba tribunal difamasaun ba bom nome ami nian hotu,” nia hatete.

Lideransa Alkatiri iha RAEOA

Aleinde kona-ba suborno, Bankada CNRT husu ba Ministeriu Públiku (MP) atu investiga Sekretariu Jerál FRETILIN, Marí Alkatiri, durante lidera RAEOA.

Vise Xefe Bankada CNRT, Patrocínio dos Reis Fernandes hatete, auditoria husi Câmara das Contas iha RAEOA ba tinan 2014-2015, hatudu katak, estadu hetan prejuízu to’o millaun $30.

Nia hatete, iha indísiu ba krime iha ezekusaun orsamental liu millaun $300, faktus ne’e akontese durante tempu ne’ebé Mari Alkatiri sai hanesan Prezidente RAEOA-ZEESM.

“Faktus irregularidade no korrupsaun mak ne’e, maske Parlamentu Nasional halo ona rezolusaun no rekomendasaun ba Ministériu Públiku maibé to’o agora laiha asaun investigasaun no akuzasaun husi instituisaun kompetente,” dehan Patrocínio.

Aliende ne’e, deputadu ne’e mós kestiona fila fali Ro Haksolok ne’ebé selu tiha ona ho osan liu ona millaun $20, maibé to’o agora seidauk mai Timor-Leste.

“Pior liu, kona-ba Ró-ahi Haksolok, Mari Alkatiri buka lohi Primeiru Ministru Taur Matan Ruak atu simu tiha todan ne’e, hodi fó tán $14 milhoens ba Luis Pité ho nia kroni sira, hodi kontinua bosok katak hadia Ró Haksolok, ne’ebé tinta mós monu hotu ona no ekipamentus sira afinal át hotu ona,” nia hatete.

Deputadu ne’e mós akuza, mosu korrupsaun malorek iha RAEOA-ZEESM.

“Iha RAEOA-ZEESM ne’ebé Mari Alkatiri lidera de’it mak kada USB bele iha folin to’o $450 dólares, manipulasaun ba presu no korrupsaun malorek ké Câmara das Contas deskobre,” dehan nia.

FRETILIN Sukit Kazu Droga

Xefe Bankada FRETILIN, Francisco Miranda Branco konsidera, Calisto Gonzaga la sala, tanba ne’e mak Tribunaál fó livre ba nia.

Tuir nia, Calisto Gonzaga simu orden husi komandante Palisia Nasionál Timor-Leste no Primeiru Ministru atu subar trafikante droga na’in lima hodi entrega nonok de’it ba Indonezia.

“Bainhira trifiku droga ne’e iha juridisaunTimor-Leste ninian, nusa la entrega ba autoridade atu halo investigasaun, maibé Komandante Calisto Gonzaga kumpre orden husi nia superior sira atu subar, labele entrega ba institusaun Justisa Timor-Leste nian”.

“Rezultadu husi pedidu ne’ebé haruka ba tribunal Rekursu fó nia livre, maibé sei nakloke nafatin ba responsabilidade ba komandante  Polisia Nasionál Timor-Leste ho Primeiru Ministru tempu ne’ebá atu responsabiliza, Ministeriu Públiku tenke investiga, tanba kazu ne’e, kazu droga nian,” deklara Branco.

Ba kestaun ne’e, Vise Xefe Bankada CNRT, Patrocínio dos Reis Fernandes hatete, kazu Calisto Gonzaga iha ona desizaun finál.

Tan ne’e, nia hatete, alegasaun Bankada FRETILIN nian relasiona ho kazu Calisto Gonzaga hodi dada Xanana Gusmão ba iha prosesu nia laran, la pertinente.

Tanba, nia dehan, durante julgamentu ba kazu refere, Xanana marka prezensa no fó sasin ba Calisto Gonzaga, maibé Ministériu Públiku la ekstrai sertidaun atu akuza Xanana nu’udar arguidu tanba laiha evidénsia.

“Calisto Gonzaga kompleta ona ninia pena no oras ne’e kontinua serbi iha Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) no foin lalais ne’e hetan nomeasaun husi Komandu Jerál Komisáriu Faustino da Costa hodi sai Komandante ba Administrasaun,” dehan Patrocínio.

Tuir nia, kazu ida ne’e laiha liu ligasaun ho korrupsaun. Bainhira liga kazu ida ne’e ho Xanana Gusmão nu’udar Ministru Defeza no Ministru Interior haruka Calisto Gonzaga lori sidadaun Indonézia nain rua ne’ebé hatama droga ba Jakarta bele hapara Díli sai fatin tránzitu ba droga.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV