Sátira husi PR Lu Olo: Labarik 46% Moris Kiak Featured

By Maiu 22, 2019 1321
Labarik sira faan manu-tolun Labarik sira faan manu-tolun

DILI: Prezidente Repúblika Francisco Guterres Lu Olo hato’o deklarasaun sátira ida ba governu ne’ebé konsidera to’o ohin loron seidauk konsege rezolve problema ne’ebé nasaun ne’e hasoru.

Problema kiak, dezempregu to’o produsaun kafé ne’ebé menus sai asuntu ne’ebé Prezidente Repúblika sita iha ninia mensajen ba loron restaurasaun independensia ba tinan 17 ne’ebé realiza iha palasiu prezidente Nicolau Lobato, Bairro-pite, Segunda (20/05).

PR Lu Olo dehan, Timor Leste hahú ukun ho susar oioin. Laiha infra-estrutura baziku, rekursu umanu uitoan no orsamentu estadu ne’ebé kiik liu.

Maske nune’e, nia hatete, hahú husi governasaun dahuluk iha kedan hanoin atu hala’o dezenvolvimentu ekonómiku sustentável no, ho Timor-oan nia kbiit no matenek rasik.

Maske nune’e, PR dehan, ohin loron TL sei hasoru nafatin dezafiu oioin.  Dezafiu sira ne’e bele hasa’e risku ba estabilidade. Ema ne’ebé sai nu’udar rikusoin boot liu Timor Leste nian, sei  moris nafatin iha situasaun kiak no mukit.

“Futuru rai ida ne’e nian komprometidu tanba labarik ho otas lato’o 14, 46%, moris iha liña pobreza nia okos,” dehan PR Lu Olo.

Nia hatutan, produsaun, produtividade no kualidade aihan menus. Taxa dezempregu sei aas tebtebes iha ita-nia rain, ohin loron, no maioria joven tenke buka empregu iha rai li’ur. Problema falta ai-han, empregu, bee-moos no eletrisidade ka laiha asesu ba servisus saúde no tratamentu médiku, bele sai fator ne’ebé bele hamenus pás sosiál no estabilidade.

“Problema sira ne’e ezije diálogu. Liu husi diálogu nakloke ho partisipasaun ativa sidadaun sira-nian, mak ita bele hetan konsensu no dalan ba solusaun adekuadu ba nasaun-nia problemas”.

Iha oportunidade ne’e PR Lu Olo mós koalia kona-ba diversifikasaun ekonomia ne’ebé tuir nia sai dalan di’ak ida atu kore dependensia ba reseita mina no gas.

“Maluk barak no ha’u rasik ko’alia beibeik kona-bá diversifikasaun ekonómika. Ekonomia ida ke diversifikadu ba Timor-Leste signifika depende ba agrikultura, indústrias kriativas, manufatura, komunikasaun no teknolojia no produsaun husi empreza-sira ho eskala kiik no médiu, ne’ebé mak sei dudu kresimentu, haluan oportunidade empregu no promove rikeza”.

“Diversifikasaun ida ne’e maka sei rezolve problema-sira hanesan kiak, no desigualdade. Ekonomia ida hanesan ne’e sei buras no sustentável no sei depende ba bee-matan oioin, laós deit ba reseitas husi minarai no gás”.

Lu Olo argumenta, hahú kedas husi kriasaun mundu ne’e, agrikultura sai instrumentu importante tebes iha dezenvolvimentu umanidade. Ezemplu husi nasaun barak hatudu ona oinsá agrikultura fó kontribuisaun ba kresimentu ekonomia.

Xefe Estadu ne’e hatutan, agrikultura mós kontribui ba hamenus kiak no hamlaha iha nasaun barak, sai bee-matan ba dezenvolvimentu seitór-sira seluk no kontribui maka’as ba konservasaun biodiversidade iha fatin-fatin.

“Iha Timor Leste, liu 70% husi ita-nia populasaun mak hela iha area rural no kuaze 60% moris husi halo tós, halai natar, kaer ka haki’ak ikan no faan aifuan. Maibe, ita-nia produsaun ba han-hemu nian de’it no ladauk orienta ba esportasaun”.

“Ha’u haliis liu ba polítika hasa’e investimentu iha área agrikultura tanba husi rai mak maioria Povu hetan rendimentu ba família sira-nia moris loron-loron”.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV