FRETILIN Walk Out Tanba AMP Trata Lei Estruturante La Tuir Dalan Featured

By INDEPENDENTE Jullu 10, 2019 4866
Deputadu Aniceto Deputadu Aniceto

DILI: Bankada Parlamentár FRETILIN hola pozisaun la partisipa iha debate alterasaun ba lei Nú. 3/2014 kona-ba Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu (RAEOA-ZEESM), tanba bloku AMP trata lei estruturante ida ne’e ho urjensia deit, laiha konsulta, laiha diálogu no laiha audiénsia públika.

Baixa iha Tersa, Kuarta asesor sira perpara pareser no konvida ona Komisaun A atu ba aprova, sira aprova duni tamba sira maioria,” hateten deputadu Aniceto Guterres.

Deputadu Aniceto Guterres hatutan, Bankada FRETILIN nia pozisaun mak lei estruturante ida hanesan ne’e, labele trata ho urjensia no presiza iha diálogu.

lei estruturante ida henesan ne’e, atu altera, bele altera kualker tempu, maibé ami nia pozisaun mak atu altera lei estruturante ida hanesan ne’e, ita koalia ba malu, ita konsulta, persiza ga lae, altera karik altera halo nusa, tanba tenki haree mos ninia implikasaun,” deputadu Aniceto hatutan.

Tanba alterasaun lei ida ne’e ninia objetivu atu hametin liu tan programa estadu ida ne’ebé la’o ona, ou atu sobu fila fali, parte hothotu tenki iha votande, atu halo lei ida ne’ebé diak no responde duni nesesidade daudauk ne’e.

La’os maioria ida hakarak altera, hakarak muda tuir sira nia hakarak, depois liu husi prosesu ida hanesan urjente deit, Parlamentu Nasional mai atu fó karimbu deit”, salienta nia.

Bankada FRETILIN konsidera prosesu alterasaun lei ida ne’e, AMP nu’udár maioria la konsidera FRETILIN. Deputadu sira proponente ba alterasaun lei ida ne’e, ida mak dirizi meza Komisaun A, no Komisaun ida ne’e duni mak halo pareser ba alterasaun ida ne’e. Ida ne’e hatudu momós alterasaun lei ida ne’e atu serve se nia interese,” Deputadu Aniceto Guterres kestiona.

RAEOA-ZEESM TL ne’e programa Estadu nian, laos projetu tamba ne’e alterasaun lei ida ne’e labele halo ho intensaun atu serve deit interese maioria ninian, ne’ebé iha posibilidade boot bele la fo kontinuidade ba programa Estadu nian.

Programa iha RAEOA-ZEESM TL ne’e programa Estadu tamba ne’e mak desde inisiu, nomeasaun Prezidenti RAEOA-ZEESM TL, Prezidenti Repúblika mak halo nomeiasaun.

Mudansa ida agora ne’e sei muda mós grau RAEOA-ZEESM TL husi programa Estadu ba programa Governu babain ida.

Se Konsellu Ministru mak nomeia, aban bainrua Governu ida sa’e, maske ukun loron ida ka loron rua deit mós, Governu foun ida bele troka, se troka ba mai hanesan ne’e la ajuda tamba implementasaun programa Estadu ida ne’e depende ba andamentu polítika”, deputadu Aniceto Guterres konklui.

Entretantu, projetu debate alterasaun lei RAEOA-ZEESM hahu iha oras 9:00 to’o tuku 12:40 ho votus a favor 34, abstensaun 0 ho nune’e aprovadu ho unanimidade.

Vise Prezidente Parlamentu Nasional Maria Angelina Sarmento hateten, sira  bele iha razaun to’o iha ne’ebé mos fatin atu diskuti razaun sira nian hodi  esplora ideia relevante ka la relevante, fatin mak plenaria.

horiseik ne’e triste tebes, lamentavel tebes bankada opozisaun walk out husi plenaria’’, hateten nia.

Nia hateten, kualker razaun ne’ebe bankada opozisaun iha, tenke mai koalia iha plenaria, atu nunee bele diskute depois tetu, maibe sira la marka prezensa, depois sira halo deklarasaun iha media ne’e  ladun justu.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV