BJ Habibie iha Istoria TL Featured

By Ekipa INDEPENDENTE Setembru 14, 2019 4309
BJ Habibie. Foto Google BJ Habibie. Foto Google

DILI: Prezidente Repúblika Indonezia datoluk Bacharuddin Jusuf Habibie ka koñesidu liu ho BJ Habibie husik ona mundu ne’e iha Kuarta (11/09). Figura ne’e iha papel ne’ebé importante mós ba Timor Leste ninia ukun rasik an.

Figura ne’ebé hanaran aman teknolojia ne’e hakat ba mundu seluk iha ospital (RSPAD) Gatot Subroto, Jakarta, ho idade tinan 83.

Iha 30 Agostu 2019, iha selebrasaun tinan 20 loron Konsulta Popular, Timor Leste fó rekoñesimentu ba BJ Habibie hodi foti nia naran sai naran ponte iha area Bidau Santa Ana, Dili.

Iha tinan 1999 silam, Prezidente Habibie momentu ne’ebá deside hodi fó obsaun ba Timor Leste atu deside rasik ninia destinu.

Tuir informasaun ne’ebé INDEPENDENTE sita husi www.cnnindonesia.com, iha livru ho titlu Detik-Detik yang Menentukan, Habibie deklara fó independensia ba Timor Leste nu’udar dalan ne’ebé nia tenke hili.

Tuir Habibie, loloos solusaun ba estatutu Timor Leste liu husi dalan referendu hato’o ona durante tinan barak husi parte oioin iha forum internasional.

“Razaun principal ne’ebé (Habibie) hato’o mak tanba kada nasaun iha direitu hodi deside rasik ninia destinu,” informa www.cnnindonesia.com iha Kuarta (11/09).

Liu husi Konsulta Popular iha 30 Agostu 1999, maioria povu Timor Leste, 78,5% rejeita obsaun estatutu espesial ho autonomia luan.

Bazeia ba konkordansia Nova Iorke artigu 6, hatete katak se povu Timor Leste rejeita opsaun estatutu espesial ho autonomu luan, governu Indonezia tenke foti pasu konstitusional hodi husik Timor Leste ho dame no onra.

"Hanesan ha’u dehan ona iha diskursu responsabilidade maske moruk no moras ita haree derota povu Timor Leste ne’ebé pro-integrasaun iha konsulta popular ne’e, maibé ita nu’udar nasaun boot ne’ebé tane aas valor prinsipal ne’ebé kontein iha Abertura Konstituisaun (Pembukaan UUD) 1945- ne’ebé iha era foun ne’e determinadu fuan hodi avansa demokrasia no implementasaun direitus umanus- tenke simu no respeita rezultadu konsulta popular ne’e,” dehan Habibie hanesan sita husi www.cnnindonesia.com.

Tuir mai, Habibie hatete, ema hotu espera liu husi dalan ne’e problema Timor Leste ne’ebé kleur ona la resolve no sai naha todan iha Indonezia nia kabas konsege rezolve.

Ho nune’e, klaru katak la’os Timor Leste ka povu Timor Leste mak sai todan, maibé problema Timor Leste iha internasional.

Daudauk ne’e Habibie deskansa ona ho hakmatek, no nia naran sei kontinua hakerek eterna iha Timor Leste.

 Xanana Partisipa Funebre Habibie

Entretantu, liu husi reuniaun Konsellu Ministru iha Kinta (12/09), governu deside hodi nomeia eis Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão hodi reprezenta Timor Leste ba Indonezia atu hato’o sentidu kondolensia ba familia eis Prezidente Indonezia BJ Habibie.

“Ohin, Konsellu Ministru nomeia Kay Rala Xanana Gusmão nu’udar reprezentante Timor Leste atu hato’o deliberasaun ne’ebé Konsellu Ministru aprova kona-ba kondolensia ba familia eis Prezidente Habibie,” dehan Ministru Estadu KM, Hermenegildo Augusto Cabral Pereira.

Tuir orariu, ohin, Sesta (13/09), Xanana sei dezloka ba Indonezia.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV