Edukasaun ba Dezenvolvimentu Inkluzivu iha Timor-Leste dahuluk bainhira nasaun ne’e prepara ativamente ba adezaun tomak ba ASEAN, ho objetivu atu garante asesu universál ba edukasaun ho kualidade ne’ebé hatán ba nesesidade grupu vulneravel sira no komunidade rurál sira.
Governu fó prioridade ba edukasaun ne'ebé ekuitativu hodi hakotu siklu konaba pobreza nian, ne'ebé hetan apoiu husi inisiativa sira hanesan partisipasaun iha programa Métriks Aprendizajen Primária Sudeste Aziátiku (SEA-PLM), ne'ebé fornese dadus rejionál krítiku sira hoi hasa'e polítika edukasionál sira no rezultadu estudante sira nian.
Foku ida-ne’e ba edukasaun inkluziva aliña ho Timor-Leste nia esforsu kapasitasaun ne’ebé luan liu hodi ekipa ninia forsa traballu ho abilidade relevante ba ASEAN, hodi fasilita integrasaun ne’ebé suave liu iha komunidade rejionál.
Iha kontestu preparasaun ASEAN nian, Timor-Leste moderniza daudaun ona formasaun ba profesór sira liuhusi mentorizasaun, ekipamentu dijitál nian, no ensinu distánsia hodi hadia kapasidade pedagójika nian hodi aliña kurríkulu ho ezijénsia husi merkadu traballu nian. Governu, hetan apoiu husi nasaun membru ASEAN hanesan Singapura, investe iha programa formasaun ba ofisiál no edukadór sira atu harii kompeténsia iha prosesu no padraun edukasionál ASEAN nian, ezemplu husi programa lideransa ba Futuru Líder ba ASEAN (FLBA) ne’ebé kuda lider futuru sira ho espozisaun ASEAN no abilidade kolaborasaun transfronteira.
Hametin infraestrutura ensinu superiór no kapasidade peskiza sai mós prioridade ida hodi kumpre padraun ASEAN nian no haburas inovasaun, garante Timor-Leste nia sistema edukasionál hodi apoia dezenvolvimentu sustentável ba integrasaun rejionál.
Formasaun Profisionál no Dezenvolvimentu Forsa Traballu.
Dezenvolvimentu forsa traballu nasionál avansa daudaun liuhusi programa SEFOPE ho INDMO nia okos, ne’ebé foka ba revizaun ba padraun kompeténsia nian, akredita sentru formasaun sira, no sertifika formadór sira hodi alinamentu diak liután ho integrasaun merkadu traballu ASEAN nian. Esforsu sira ne'e ho objetivu atu hasa'e kualidade no relevánsia husi kapasidade sira konaba forsa traballu nian, hodi fasilita mobilidade laborál ne'ebé suave liu no oportunidade sira empregu nian iha rejiaun ASEAN nia laran.
Komplementa inisiativa sira ne'e, Fundu Dezenvolvimentu Kapitál Umanu fo apoiu ba investimentu multi anual nian iha edukasaun ne'ebé fo alvu ba foin sa'e sira no adultu sira hodi taka problema sira konaba kapasidade iha setór krítiku nian.
Adisionalmente, konxiénsia komunidade nian promove tan liuhusi Provedór nia workshop "Sosializasaun", ne'ebé eduka grupu vulneravel sira no funsionáriu públiku sira konaba direitus umanus, governasaun, no mekanizmu rezolusaun ba disputa sira ne'ebé fornese ona. Abordajen ida-ne'e hametin lalaok inkluzaun sosial no governasaun iha Timor-Leste hakbiit ba indivídu sira ho konesimentu ba ekipamentu sira hodi rezolve konflitu sira ho efetivu.
Reforma Legál no Judisiál sira.
Reforma jurídika no judisiária iha Timor-Leste fokus ona ba hametin kapasidade judisiária liuhusi formasaun espesializada ba prokuradór, defensór, no árbitru sira iha lei komersiál, impostu, no investimentu liuhusi Sentru ba Formasaun Judisiál. Reforma sira ne’e inklui mós implementasaun dekretu lei nian konaba rejistu propriedade no estabelese mekanizmu arbitrajen hodi rezolve disputa konaba rai, ne’ebe apoia investimentu estranjeiru no estabilidade sosiál. Aleinde ne’e, integrasaun direitus umanus hala’o liuhusi reforma setor seguransa nian, liuliu formasaun polísia sira konaba padraun internasionál no sentru polisiamentu iha komunidade, hasa’e respeitu ba direitus umanus no konfiansa publiku iha aplikasaun lei nian.
Maibé, sistema judisiál hasoru ona dezafiu sira relasionadu ho politizasaun, ezemplu husi polémika nomeasaun husi Prezidente Tribunál Rekursu nian, Juíz Afonso Carmona.
Maski nomeasaun ne’e tuir enkuadramentu legál—iha ne’ebé Prezidente Repúblika nomeia Prezidente Tribunál Rekursu nian ba mandatu tinan haat, bainhira juis ne’e hala’o ona pelumenus tinan 20 iha judisiáriu.
Iha sorin seluk, juis balun husi Tribunál Rekursu rejeita nomeasaun ne’e, hodi argumenta katak ida ne’e la bazeia ba estrutura judisiál no viola prinsípiu judisiál no méritu judisiál no independente. Krítiku sira ne’e, inklui figura polítika sira, haree nomeasaun ne'e hanesan potensialmente politizadu, hodi sobu judisiál independénsia, enkuantu governu no Prezidente Ramos-Horta defende ida ne'e hanesan legál, transparente, no konsistente ho provizaun konstitusionál sira no prátika ne'ebé kleur ona.
Polemika ida ne’e hamosu tensaun sira ne’ebe la’o dadaun entre esforsu reforma judisial nian ho objetivu atu haforsa judisiáriu no risku interferénsia polítika, hodi indika balansu ne’ebe delikadu no presiza mantein imparsialidade judisial iha Timor-Leste.
Harmonizasaun Rejionál no Aliñamentu ASEAN.
Timor-Leste ativamente hodi alinamentu nia padraun edukasaun nian no vokasionál sira ho ezijénsia sira husi ASEAN nian liuhusi halo revizaun ba nia Lei Kuadru Kualifikasaun Nasionál (36/2011) liuhusi Aranju Rekoñesimentu Mútuo (MRAs), enkuantu halo mós reforma legál no institusionál sira hanesan hakerek enkuadramentu sira konaba rezolusaun disputa konaba komérsiu no fornesimentu Rezolusaun Disputa Investimentu (ISIS) ba Distrasaun investimentu.
Maibé, nasaun hasoru dezafiu signifikativu sira inklui infraestrutura ne'ebé ladún dezenvolve, traballadór kualifikadu ne'ebé limitadu, setór privadu ne'ebé fraku, no limitasaun ba kapasidade institusionál ne'ebé difikulta tebes hodi halo integrasaun tomak ba ASEAN. Atu hatán ba dezafiu sira ne’e, Timor-Leste implementa solusaun alvu sira hanesan programa kapasitasaun ba negósiu lokál ne’ebé foka ba komérsiu ASEAN, marketing, polítika asesu finanseiru, konetividade, no abilidade dijitál, ne’ebé sei hamenus barreira integrasaun no hadia kompetitivu.
Hadia infraestrutura no asesu ba internet liuhusi asisténsia finanseira bele ajuda hodi ultrapasa obstákulu krítiku sira.
Porezemplu, Singapura lansa ona programa formasaun ba nivel diretor geral ba timoroan sira konaba prosesu no regulamentu konaba ASEAN nian, hodi hatudu apoiu internasionál ne’ebé efetivu. Hametin governasaun, moderniza sistema finanseiru, no hasa’e efisiénsia burokrátika krusiál, hanesan mós diversifikasaun ekonomia hodi hamenus dependénsia ba reseita husi mina rai.
Liuhusi estabelese ligasaun forte ho órgaun sira ASEAN nian no partisipa ativamente iha inisiativa rejionál sira, Timor-Leste bele kumpre diak liután ezijénsia husi nasaun membru sira no aproveita programa asisténsia téknika ASEAN nian iha setór sira hanesan edukasaun, saúde, no dezenvolvimentu infraestrutura. Esforsu kombinadu hirak ne’e sei ajuda Timor-Leste hakat liu dezafiu institusionál no seitor ekonómiku, hodi permite atu integra tomak iha ASEAN, atrai investimentu estranjeiru, no loke oportunidade kreximentu foun ba povu no ekonomia.
Dezafiu sira no Diresaun sira iha Futuru.
Timor-Leste hasoru dezafiu signifikativu bainhira nia prepara adezaun tomak ba ASEAN, ne’ebé hein katak sei akontese iha tinan 2025 nia rohan. Haree ba lakuna iha infraestrutura no rekursu sei krítiku nafatin, liuliu iha ensinu superiór no instituisaun judisiál sira, hodi harii kapasidade institusionál ne’ebé presiza ba integrasaun rejionál. Moderniza kurríkulu sira hodi inklui edukasaun ba paz, alfabetizasaun dijitál, no balansu jéneru nian maka esensiál atu haburas koezaun sosiál no ekipa populasaun joven sira. Liu 60% ho tinan 25 mai kraik—ho kapasidade sira ne'ebé aliña ho lalaok sira mobilidade traballu ASEAN nian.
Hametin koordenasaun entre institusaun estadu nian, sosiedade sivíl, no parseiru internasionál sira mós importante tebes atu garante koerénsia polítika no implementasaun efetivu ba reforma sira ne'ebé presiza atu kumpre konaba padraun ASEAN nian. Esforsu hirak ne’e sei ajuda estadu Timor-Leste atu aproveita ASEAN nia oportunidade ekonómiku sira enkuantu rezolve dezafiu sistémiku sira hanesan pobreza, dezempregu juventude, no diversifikasaun ekonómika ne’ebe dook husi dependénsia ba mina rai.
Adezaun ba ASEAN sei fo poténsia transformasaun boot maibé ezije lideransa estratéjiku sira atu navega ninia paizajen ekonómiku no sosiál ne’ebé kompleksu.
Nasaun tenke aselera inisiativa sira ba kapasitasaun, hadia infraestrutura, no hasa’e kapitál umanu hodi integra tomak iha arkitetura ekonómika no seguransa ASEAN nian. Ida-ne'e inklui hadi'a rede transporte nian, moderniza sistema finanseiru, no apoia negósiu lokál sira liuhusi formasaun iha komérsiu, abilidade dijitál sira, hodi asesu ba merkadu. Kolaborasaun ho Estadu-membru sira ASEAN nian no parseiru dezenvolvimentu sira ne’ebe krusiál atu harmoniza lejizlasaun no adota prátika sira ne'ebé diak liu.
Enkuadra Timor-Leste ho susesu iha enkuadramentu ASEAN nian bele loke oportunidade kreximentu foun iha setór sira hanesan kafé, eko-turizmu, no peskas, enkuantu promove dezenvolvimentu inkluzivu no konetividade rejionál. Integrasaun ida ne’e sei la’ós de’it hasa’e perspetiva ekonómika maibé mós hametin koezaun sosiál no interkámbiu kulturál, hodi koloka Timor-Leste nu’udar membru ida ne’ebé ativu no reziliente ba komunidade sudeste aziátiku.
Atu navega ho susesu dezafiu sira no maximiza benefísiu sira husi adezaun ba ASEAN, Fundasaun Mahein oferese Timor-Leste tenke konsidera rekomendasaun sira tuirmai:
Edukasaun
- Integra konseitu seguransa umanu iha kurríkulu edukasaun nasionál iha nivel hotu-hotu hodi haburas konxiénsia konaba direitu, responsabilidade, no rezolusaun konflitu ho dame.
- Hametin programa formasaun profesór sira hodi inklui módulu sira kona-ba seguransa umanu, koezaun sosiál, no responsabilidade sívika, hodi asegura katak edukadór sira ekipadu atu rezolve dezafiu iha munisipiu sira.
- Habelar asesu ba edukasaun iha área rurál no remota sira liuhusi eskola móvel, bolsa estudu, no sentru aprendizajen komunitáriu, hodi hamenus disparidade sira no apoia dezenvolvimentu inkluzivu.
Treinamentu
- Dezenvolve programa treinamentu espesializadu ba ofisiál públiku, polísia, no lider komunitáriu sira ne’ebé foka ba seguransa umanu, prevensaun konflitu, no envolvimentu komunidade.
- Fasilita workshop no surumutu regulár sira konaba jestaun krize, resposta ba dezastre, no direitus umanus husi autór governante no sosiedade sivíl nian.
- Promove parseria ho organizasaun rejionál no internasionál sira hodi troka prátika diak liu no harii kapasidade lokál iha setór seguransa no dezenvolvimentu.
Harmonizasaun Legál
- Halo revizaun no armoniza lei nasionál sira ho padraun direitus umanus internasionál no enkuadramentu sira ASEAN nian hodi garante konsisténsia no protesaun ba sidadaun hotu-hotu.
- Estabelese plataforma multi parte interesada (inklui governu, ONGs , no parseiru internasionál sira) hodi identifika lakuna legál sira no propoin reforma sira ne’ebé hametin seguransa umanu.
- Fornese kampaña literasia jurídika no servisu asisténsia jurídika ne’ebé asesivel atu kapasita komunidade sira, partikularmente grupu vulneravel sira, atu komprende no ezerse sira-nia direitu.
Rekomendasaun sira ne'ebé transversál
- Haburas koordenasaun inter-ministeriál hodi garante katak edukasaun, formasaun, no reforma legál sira aliñadu no haforsa malu.
- Enkoraja komunidade nia partisipasaun iha dezenvolvimentu no implementasaun polítika atu asegura nesesidade no perspetiva lokál sira ne’ebe refleta sira nia realidade.
- Monitorizasaun no avalia inisiativa sira kapasitasaun nian beibeik, uza aprosimasaun sira ne'ebé bazia ba dadus hodi adapta estratéjia sira no maximiza nia impaktu.
Rekomendasaun sira ne’e ho objetivu atu harii instituisaun sira ne’ebé reziliente no komunidade sira ne’ebé iha kbiit, hodi apoia Timor-Leste nia dezenvolvimentu sustentável no integrasaun iha komunidade rejionál no global.