Prezidente Komisaun F ne'ebé maka trata Asuntu Saúde, Siguransa Sosial no Igualidade, Maria Gorumali Barreto, hatete, relasiona kazu ida ne'ebé mak akontese iha loron 29 fulan Outubru tinan ne'e, halo atendimentu ba bebé maibé to'o ikus raan maka’as no ikus lakon ida vida ida ne’e kazu ne'ebé mak sériu presiza halo investigasaun kle'an.
"Ha'u hanoin presiza loke investigasaun para atu bele hatete didi'ak, tanba sá mak to'o akontese sai ameasa ba ema nia vida ne'e, tenke halo prosesu investigasaun ho nune'e ita bele hatete katak problema ne'e mai husi ne'ebé, sé husi estajiadu mak la hatete durante nia simu siénsia iha aula nia la komprende didiak oinsá atu sona bebé diferente entre sona bebé ho ema bo'ot, ne'ebé ha'u hanoin presiza halo investigasaun ho nune'e ita bele hatete didi'ak sala ne'e mai husi parte ida ne'ebé nian," dehan Prezidente Komisaun F deputada Maria Barreto, ba Jornalista sira iha resintu Parlamentu Nasionál, Kuarta (05/11).
Nia dehan, estajiariu mai husi Universitariu ne'e klaru, tanba manorin sira mak hanorin iha ne'ebá tanba husu atu dosenste sira mós tenke halo monitorizasaun sira ba estudante sira ne'ebé mak halo partika iha fatin-fatin.
"Sé mai husi Universitariu ba ha'u klaru, tanba sira mak manorin dosenste sira ne'ebé maka hanorin ne'e iha ne'ebá, agora dosenste sira mós tenke halo monitorizasaun ba labarik sira ne'ebé mak halo estajiadu iha fatin-fatin no mós tenke halo brief ida ba labarik, tanba nia problema ne'e estajiu ba partika direita ho ema la'ós partika la'ós ho animál la'e, ne'ebé assunto ne'e seriu i presiza fó atensaun maximu hodi resolve problema ida ne'e, sé lae aban bainrua pasiente ruma ba ospitál sira lakohi estajiadu sira atu fó atendimentu ida mak ita-nia prekupasaun," nia dehan.
Kona-ba kazu sona bebé ikus lakon vida no konsege virál iha média sosiál maibé to'o agora seidauk halo komfirmasaun ho Minsiteriu Saúde no mós Diretór Servisu Saúde Munisípiu Likisá.
"Sim ha'u nia observasaun ha'u haree katak, ha'u so akompaña de'it iha média sosiál ne'ebé mak viral, maibé ha'u hetan husi ID mak posting i ha'u haree seidauk, maibe seidauk halo komfirmasaun ho Ministériu Saúde no mós Diretór Saúde Munisípal, oinsá atu hatene lolos nia akontesimentu no prosesu ne'e ba oin ne'e oinsá," nia informa.
Maibé tuir regras katak, estudante Universitariu sira ne'ebé maka foti área saúde nian, ezemplu hanesan Infarmazen no mós ho farmasista ka ho seluk tan, bainhira sira partika,tenke hetan akompaña husi señór sira.
"Tanba estudante sira ne'e estajiu signifika sira halo partika atu bele gaina esperiénsia ne'ebé mak iha, agora durante sira ba estajiu sira presiza akompañamentu husi señór sira ne'ebé mak sai hanesan makina de estadu, ne'ebé mak ezerse sira nia funsaun iha fasilidade saúde sira ne'e hotu" nia informa.
Iha parte seluk haree katak estudante sira-ne'ebé mak ba halo prátika ne'e sira nia aprendizajen iha universitariu ho tioria ne'e la'o oinsá.
"Tanba buat sira ne'e hotu mak mai husi teoria mak sira foin ba aplika iha liu husi estajiadu iha fasilidade saúde sira, agora sira tun estajiu mak akontese erru grave afeita ba ema nia vida, ha'u hanoin tama ona iha parte ne'ebé mak kontra regras iha parte saúde ninia liu-liu iha estatutu da saúde no mós regras regula ba estajiadu ne'ebé ba partika iha fasilidade saúde sira atu bele tomak atensaun no mós Ministériu Saúde oinsá para atu bele foti medidas ba asunto ne'e,' nia esplika.
Tanba iha observasaun iha imajen ne'ebé mak espailla iha média sosiál ne'e, estajiadu ne'e bainhira atu sona bebé ne'e sona liu mak iha kelen mak karik ne'e, nia la'ós ema saúde, maibé tuir kompresaun ne'e ka esperiénsia servisu haree katak sona ne'e sempre iha kelen ne'e tun mai.
"Tanba ne'e agora sitausau sai hanesan ne'e ha'u la hatene bele karik presiza halo visur ho nune'e ita bele hatene katak bainhira estajiadu ne'e sona bebé ne'e kona parte ruma ne'ebé mak sensitif mak hodi afeita raan barak sai i ikus lakon vida. Ha'u hanoin kazu ida ne'e sai kazu ne'ebé mak seriu i kazu ida ne'e sai seriu ba universidade Nasionál Timor Lorosa'e iha parte infarmazen ninia atu tau atensaun didi'ak dosenste sira ne'ebé maka sai manorin ba estudante infarmazen sira liu partika atendimentu ba pasiente sira área rurais sira," nia relatá.
Molok ne'e Vise- Ministru Fortalesimentu Instituisionál Saúde José Mango dos Reis informa Minsiteriu Saúde seidauk simu karta husi Servisu Saúde Munisípiu Likisá, maibé dala ruma ohin mak simu,, maibé fó ona orietasaun atu halo investigasaun ba kazu refere.
"Ministériu Saúde seidauk simu relatóriu maibé ha'u fó ona orietasaun para halo investigasaun la'o hela," dehan Vise- Ministru Fortalesimentu Instituisionál Saúde José Mango dos Reis ba Jornalista sira hafoin Partisipa Konsellu Ministru Tersa(04/11).
Nia dehan aira seidauk haruka relatóriu mai tanba sira presiza hetan infomasaun husi Hospitál Nasionál Guido Valadares no mós tenke ser iha relatóriu.
"Pur eskrita husi Xefe Sentru Saúde Likisá ho família, mais video ha'u seidauk hetan, keta ha'u mai tiha ne'e reiñu karik ne'e mak sira haruka karik," nia dehan.
Karik iha investigasaun la'o mak hetan erru balun, sei haree
"Ita harre to'o, sé memang iha erru ruma orsida ita sei haree, tanba ha'u la bele dehan lai, mais kuandu membru família ida mak lakon membru ida, família mak la kontenti ho ida ne'e husi ba investigasaun la'o tiha haree mós tiha mak depois ita fó hatene, mais ita lakon ema ida atu mate " nia informa.
Tanba ne'e Ministériu Saúde husu halo investigasaun tenke lalais tanba ekipa ne'e formál ba imunizasaun ne'e.
"Ekipa ne'e ita nia pesoál saúde sira halo ba labarik na'in 16, la'ós ida de'it sira nia 16 soke to'o iha ida ne'e mak sangra tiha hotu liu tiha, momentu balun nia raan sai fali husi sangra fatin ne'e, depois sira halo tiha intervensaun hotu fila tiha ba uma, fila tiha mai depois sira halo intervensaun iha sentru saúde Likisá hafoin sira deside haruka mai iha Hospoitál Nasionál Guido Valadares, mai to'o iha ne'e mak bebé ona husi hela iss, tanba ne'e investigasaun la'o hela depois mai sei fó sai ba públiku hodi bele hatene,"nia afirma.
Kona bebé nia identidade lolos la bele fó sai maibé inisial de'it, mak GNS no nia ema Munisípiu Likisá ho idade foin semana neen.








