PM Xanana husu Lautém simu desentralizasaun ba dezenvolvimentu, la’ós atu ukun Featured

By Cesarina de Carvalho Marsu 19, 2026 148
Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, iha munisipiu Lautem, FOTO: Media G-PM Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, iha munisipiu Lautem, FOTO: Media G-PM

LAUTEM: Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, apela ba autoridade munisipál no intelektuál sira iha Lautém atu kompriende ho lolos katak polítika desentralizasaun podér lokál la’ós atu ukun, maibé atu dezenvolve poténsia no hamenus ki’ak iha rai laran.

Apelu ne’e hato’o iha diálogu ‘Haree besik servisu munisipál hosi rezultadu avaliasaun kondisaun mínima’ iha Jinájiu Lospalos Vila, Tersa (17/03), tuir komunikadu imprensa ne’ebé Jornal INDEPENDENTE asesu.

“Simu podér lokál la’ós atu ukun, maibé atu dezenvolve rai no hamenus ki’ak. Lautém iha poténsia boot, maibé presiza servisu hamutuk duni,” dehan PM.

Nia mós husu ba intelektuál sira husi Lautém atu fila-fali mai no kontribui ba dezenvolvimentu munisípiu.

Iha aprezentasaun ne’e, governu subliña katak Lautém iha poténsia rekursu mineiru hanesan; minerais metáliku kompostu husi Ouro, Cobre, Maganés. Minerais non metáliku kompostu husi kálkariu, rai henek no fatuk.

Estrella Resources Limited halo ona estudu iha área Lautém no identifika ona rekursu mineiru ne’ebé iha valór ekonómiku boot.

Iha mós poténsia rekursu minarai (onshore) hanaran Bloku Rarahana ne’ebé lokaliza iha Lospalos, ho parte estratéjiku ba esplorasaun hidrokarbonu.

Área ne’e parte husi planu dezenvolvimentu seitór mineiru no enerjia iha Timor-Leste. Timor Gap Rarahana Block Unip halo lansamentu ofisiál iha 12 Dezembru 2025. Rarahan Block Lda halo ona estudu esplorasaun.

La’ós de’it iha mineiru no enerjia, Lautém mós iha poténsia iha:

  • Agrikultura: hare, batar, ai-farina no produtu lokal seluk
  • Turizmu: Parque Nacional Nino Konis Santana, Illa Jaco, Tutuala, Com no Lago Ira Lalaro
  • Peskas: oportunidade ba peska komersiál no akuakultura
  • Kultura: patrimóniu Fataluku ne’ebé riku
  • Indústria ki’ik: prosesamentu ai-han no artezanatu

 

MAE rekomenda reforsa kapasidade munisipál

Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, fó rekomendasaun bazeia ba Avaliasaun Kondisaun Mínima (AKM).

Rekomendasaun sira inklui: Reforsa kapasidade rekursu umanu liu husi formasaun téknika, Kumpri SOP no Termu Referénsia tuir lei vigor, Hadi’a jestaun administrativa no arkivu dijitál, Kria sistema kontrolu finanseiru hanesan livru kaixa, no Atualiza dadus monografia no demografia.

MAE mós sei kontinua oferese formasaun liu husi Instituto Nacional da Administração Pública (INAP) durante 2026.

 

Lautém deklara prontu ba 2027

Prezidente Autoridade Munisípiu Lautém, Mélio de Jesus, hatete katak munisípiu ne’e prontu ona atu simu implementasaun podér lokál iha 2027.

Governu mós halo inisiativa hanesan “Balkaun Úniku” atu fasilita atendimentu públiku iha nível munisipál.

Polítika desentralizasaun ne’e bazeia ba Lei Nú. 3/2016, ho objetivu hametin demokrasia lokál, hasa’e efisiénsia servisu públiku, promove dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál, no hamenus sentralizasaun.

Tuir dadus monografia, Lautém iha Postu Administrativu 6,  Suku 34, Aldeia: 151, ho total uma-kain 19.509, no populasaun na’in 94.161

Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2026 ba Lautém totaliza $8.49 miliaun, inklui saláriu, bens no servisus, transferénsia públika no kapitál dezenvolvimentu.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Follow us on Facebook

Kalendariu Notisia

« March 2026 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
            1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31