PLP ho FRETILIN preokupa ho soberania no bem-estar povu Featured

By Marino Mendonça Novembru 10, 2025 170
Foto:INDEPENDENTE. Foto:INDEPENDENTE.

DILI: Bankada Partidu Libertasaun Popular no Fretilin destaka proposta Orsamentu Jeral Estadu ba tinan 2026, hodi hato’o sira-nia preokupasaun seriu relasiona ho soberania fiskal, sustentabilidade ekonomia, no bem-estar povu Timor-Leste.

Iha debate jeneralidade ba OJE 2026, Xefe Bankada PLP, Maria Angelina Sarmento subliña pontu kritiku hitu ne’ebé konsidera nu’udar ameasa ba soberanu Timor-Leste. Kestaun prinsipal hirak mak hanesan:

Dependensia fiskal

OJE ne’ebé sei depende maka’as ba funtu petroliferu, hatudu laiha diversifikasaun ekonomia no soberania fiskal ne’ebé limitadu.

“Kampu Bayu Undan para ona ninia produsaun iha inísiu Juñu 2025, depois finansia OJE durante besik dékada rua; Kuda Tasi, Chuditch no Jahal foin bele prodús iha 2028 maibé iha rezerva sira ne’ebé limitada,” dehan Angelina iha PN, Sesta (07/11).

Realidade sira ne’e hatudu katak Timor-Leste laiha soberania fiskál, maibé iha mak dependénsia estruturál ba Fundu Petrolíferu; laiha diversifikasaun ekonómika, maibé iha mak ezbanzamentu imprudente.

Reseita domestika limitadu

Entre tinan 2020-2024, kontribuisaun reseita domestika ba OJE sa’e husi 7,9% ba 9,2%, reflete baze fiskal ne’ebé fraku.

Nia esplika, iha tinan 2020 reseitas domestika millaun $162,4, kontribuisaun ba OJE 7,9%; 2021 reseitas domestika millaun $183,6, kontribuisaun ba OJE 8,3%; 2022 reseitas domestika $ millaun 196,1, kontribuisaun ba OJE 8,5%; 2023 reseitas domestika millaun $205,4, kontribuisaun ba OJE 8,9%; no iha 2024 reseitas domestika millaun $218,7, kontribuisaun ba OJE 9,2%.

Projetu Greater Sunrise

Maske iha potensia ba transformasaun ekonomia, projetu ne’e sei nakonu ho inserteza tekniku, diplomatiku, no politiku.

“Sei mosu pergunta oinoin hanesan: See mak atu investe iha dezenvolvimentu Greater Sunrise ho folin entre $18 to’o $22 biloens? Tebes ka lae katak Greater Sunrise sei hahú produsaun iha 2031? Uluk dehan bazeia ba estudus, 2025 kadoras sei mai no primeira produsaun tama ona ba merkadu, ho nune’e governu gasta ona $30 miloens hodi halo estudus ba projetu LNG iha Beasu no Refinaria iha Betano, ida ne’e bele konsidera katak osan ne’e lakon saugate de’it.”

Maibé, nia dehan, iha semana ida ne’e, governu aprova millaun $16.055 atu investe iha kampu gás GS hodi to’o 2031 mak foin hahú faan.

“Lójika mak ne’e: gasta ona $30 milioens maibé 2025 kadoras seidauk mai TL no mina atu faan iha merkadu, sa tan hatun fali ba $16 milioens no hahú fali ho estudus, ida ne’e lójika iha ka lae? Dala-ruma ita bele lakon tan to’o $50 millioens atu repete tan estudus ne’ebé hanesan halo ona iha Beaso no Betano,” nia dehan.

 

Indikadór Sosiál no forsa traballu

Númeru kiak, bazeia ba relatóriu Macro Poverty Outlook 2025, Banku Mundiál, no Poverty & Equity Brief, situasaun TL nian mukit nafatin. 43.9% husi populasaun mak moris ho osan menus husi $3.00/loron (2021 PPP). 71.3% husi populasaun moris iha liña pobreza husi país ho rendimentu médiu baixu ho $4.20/loron, reprezenta liu 842,000 husi totál populasaun.

“Figura sira ne’e reflete la’ós de’it pobreza, maibé mós pobreza multidimensionál iha rendimentu, edukasaun, servisu, no oportunidade.”

Mapa forsa traballu iha setór públiku agrava presaun fiskál no impoin ónus diretu ida ba OJE 2026. Baze ba relatóriu husi Ministériu Finansa iha 2024, pesoál sira atinji ona 68,931, maibé husi Komisaun Funsaun Públika nian totál funsionáriu sa’e ona ba 70,000 resin, ne’ebé reprezenta 43.5%.

“Ida ne’e fó todan tebes ba Estadu no halo ezgota lalais Fundu Petrolíferu,” dehan Angelina.

Tuir nia, atu atinji sustentabilidade, presiza tebes redús totál traballadór kazuál ne’e ba 14%. La razoável atu fó servisu tuir kór polítiku, diskrimina profisionál kualifikadu sira seluk.

Aleinde ne’e, KFP mós informa katak iha kuaze 10,000 pesoál mate-klamar iha 2025 husi Ministériu oioin. Pagamentu ba traballadór mate-klamar ida ne’e aumenta tan todan ba Estadu.

OJE 2026 la reflete realidade

Tuir nia, OJE 2026 hatur Banku Nasional Dezenvolvimentu nu’udar katalizador ba kresimentu setor privadu, ne’e de’it la to’o, bainhira setor privadu sira la preparadu atu iha mindset ida asesu ba kréditu para halo investimentu iha setor produtivu hanesan agrikultura, hortikultura, pekuária, turismu no koperativas, edukasaun no saude.

“Ita nia mindset ne halai liu ba projetus infraestruturas, nune’e osan sai husi bolsu sorin tama fali ba bolsu sorin. OJE 2026 ne’e tenki sai kompromisu ida dignidade; paktu ida ho futuru. Espera katak ema mate sei menus; labarik sira hetan aproveitamentu di’ak iha eskola, ema sira ne’ebé presiza medikamentu médiku sira la haruka ba hemu tan fali nuu-been, bebé la-bele mate tan de’it atendimentu ne’ebé la profisionál, osan la gasta de’it ba traballadór kazuál sira ne’ebé ninian produtividade kestionável, no selseluk tan,” nia dehan.

Timor-Leste, nia hatutan, labele harii de’it ho besi-betaun ka alkatraun, maibé mós ho konfiansa. Povu Timor-Leste presiza saúde, edukasaun, protesaun sosiál, bee moos no saneamentu, eletrisidade, ai-han loron ida dala tolu,uma nebe dignu no saudável, selseluk tan. Tanba futuru Timor-Leste merese atu la-hetan de’it promesa midar hosi Governu, maibé merese hetan jestaun ida prudente ba rekursu limitadu Estadu nian, justisa, ekidade no esperansa, inklui hodi garante soberania no ezisténsia Timor-Leste nian; hahu husi agora. TL ne’e país ida ki’ak; no tan ne’e presiza kuda mentalidade atu halo poupansa; la’ós gasta la ho prudente.

FRETILIN husu prioritiza povu

Bankada FRETILIN subliña katak FRETILIN defende orsamentu ne’ebé sosialmente justu, ekonomikamente produtivu, no politikamente responsavel orsamentu ne’ebé servi povu laos apenas atu servi interesse kurtu prazu nian.

Ho nune’e, deputada Fretilin, Maria Angelica Rangel da Cruz destaka foku kritiku balun hanesan:

Dependênsia no falta sustentabilidade ekonómika

To’o bainhira mak kontinua finansia vida Estadu no Povu ida ne’e ho Rekurso Uniku ida ne’e (Fundu Petroliferu) no la prepara alternativas sustentáveis?

Dala ida tan, Governu baseia kuaze nia estratéjia orsamental tomak iha utilizasaun massiva ba rekursus Fundu Petrolíferu hahu kedas husi nia kriasaun, Fundu ida ne’e tuir loloos tenke sai nu’udar instrumentu ida ba sustentabilidade interjerasional, mekanismu ida atu garante futuru ba próximas jerasoen ka jerasaun sira tuir mai.

Nu entantu, Governu atual kontinua trata nia hanesan konta korrente ida, hasai husi nia valores elevadus sira, dala barak sem justifikasaun téknika ne’ebé konvinsente. Fretilin sempre defende jestaun ida prudente no responsável husi Fundu Petrolíferu ne’e, ho hanoin atu preserva nu’udar kapital nasional no reduz gradualmente dependênsia ba ka husi reseitas petróleu nian! Ohin, kuaze 75% husi orsamentu ne’e kontinua depende husi fundu ida ne’e , no diversifikasaun ekonómika permanese hanesan diskursu de’it.

“Ami alerta iha ne’e tuir ritmu levantamentu atual, bele tau em risku sustentabilidade Fundu ne’e nian no Futuru Nasaun Maubere ne’e. Laiha planu seriu ba diversifika ekonomia. Laiha planu real atu desenvolve agricultura, turismu, pekenas indústrias, ka atu kria ambiente ida favorável atu dezenvolve no investe iha setor produtivu sira,” nia dehan.

Agrikultura no desenvolvimentu rural

Setor agríkola okupa maioria husi populasaun ativa, maibe kontinua marjinalizadu, Governu koalia atu fo diresionaduj. Laiha infraestruturas ne’ebe adekuada, laiha asesu ba sementes ne’ebé kualidade, laiha apoiu tékniku konsistente no merkadu ne’ebe garantidu, agrikultor Maubere kontinua hala’o servisu iha inserteza nia laran.

País ida ne’ebe atu hakarak hamrik auto sufisiente iha alimentus, labele kontinua moris ho importasaun liu husi 70% husi produtus básikus ne’ebé nia konsume. Tuir loloos Orsamentu Jeral Estadu ne’e konsentra nia esforsus no fortalese nia baze produtiva nasional, la’os iha projetus urbanus ne’ebé buka de’it prestijiu no la fó impaktu ba ekonomia real Pais ne’e nian.

Empregu no juventude

Juventude nu’udar ativu país ida nian, maibe nu’udar grupu ida mós eskesidu iha orsamentu ida ne’e. Ko’alia kona-ba programas estájius no formasaun profissional, maibe númerus la to’o atu kobre uitoan ba pekena parte husi juventude desempregada sira.

Laiha polítika ne’ebé ativa ba empregu, laiha insentivus ba inisiativa privada no laiha planu nasional ba dezenvolvimentu ba kompetensias, jovens sira kontinua la hetan oportunidade no laiha esperansa. Fretilin sempre fiar katak Juventude ne’e forsa ba desenvolvimentu nasional, bainhira laiha politikas konsistentes ba Joven sira, Pais ida ne’e lakon enerjia, talentu no esperansa, tan ne’e Fretilin sujere katak, OJE ida ne’e tuir loloos koloka juventude iha sentru polítikas públikas nian ho investimentu ne’ebe sériu iha edukasaun téknika, no empreendedorismu no iha inovasaun.

Edukasaun no Saúde

Dezenvolvimentu humano ne’e nu’udar baze ba kualker Nasaun. Tanba ne’e, inaseitável tebes, katak tinan ba tinan, Governu kontinua destina verbas insufisientes ba setores kombinadus rua ne’e, edusaun no saúde.

“Iha eskola sira, falta professores kualifikadus, tan sira ne’ebé iha kualifikasaun di’ak ita hasai tiha tan Kor ida lahanesan ho ita ne’ebé ukun, falta mos materiais didátikus no infraestruturas adekuadas. Iha hospitais no sentros saúde sira, falta medikamentus, ekipamentus no profissionais. bainhira media halo denunsia, ita ho arrogante tebes hatan nune’e, se mak kabun moras ba sosa de’it nú no hemu nú ben di’ak ona,” nia dehan.

Situasaun ida ne’e demonstra katak Governu ka Ministra Tutela laiha vizaun estratéjika ida atu fortalese kapital humanu iha Timor-Leste. Fretilin entende katak OJE ida ne’e bele sai hanesan instrument ba investimentu iha futuru, la’os nu’udar de’it konsumu korrente.

“Ami sublinha ka fó enfaze iha ne’e katak: Eduka no kuida ita nia povu nu’udar base ida ba desenvolvimentu sustentável no justu. No investe iha Edukasaun no Saude ne’e la’os despeza ida ne’e investimentu ba Futuru Pais ida nian. Maibe la hatudu iha OJE ida ne’e. Fretilin defende orsamentu ida ne’ebe prioriza ka fó prioridade ba ema, la’os apenas Obra, Estradas, edifisius ne’e importante, lo’os, maibe, Ema mak halo Pais ne’e kresce,” nia argumeta.

Konkluzaun

Bankada Fretilin la rejeita progressu ne’ebe iha, maibé rekuza improvisu no propaganda sira. País ida ne’e prezisa orsamentu ida ne’ebé bele iha vizaun ida ba longu prazu ho polítika efikas ba kombate pobreza, korrupsaun no kriasaun oportunidade hanesan ba ema hotu, tuir kualifikasaun ne’ebé iha no la’os tuir kor politika ne’ebé prevalese agora daudauk iha Governasaun ne’e.

Povu ida ne’e merese orsamentu ida ne’ebé hamoris empregu, valoriza agrikultura, investe iha Juventude, iha Edukasaun no iha Saúde, liu-liu hodi promove koezaun social ida ne’ebé verdadeira. Infelizmente, OJE 2026 la kumpre objetivus hirak ne’e.

Orsamentu ida ne’ebé laiha prioridades klaras, laiha reforma estrutural no laiha garantia ba impaktu real iha vida famílias Maubere nian. Tanba ne’e, Bankada Fretilin mantein nia firmeza iha debate ba proposta ida ne’e iha jeneralidade, no reafirma nia kompromisu ho: Gestaun responsável ba Fundu Petrolíferu; Fortalesimentu ba produsaun nasionál no empregu; Investimentu ne’ebé sériu iha educasaun, saúde no juventude; No ikus promosaun husi governasaun ida transparente, efisiente no partisipativa.

Fretilin sei kontinua exerse nia papel nu’udar opozisaun konstrutiva, vijilante, hodi halo defeza ba interesse nasional, nu’udar mos fiskalizador ho firmeza no responsabilidade, defende nafatin desenvolvimentu ne’ebé sustentável no futuru soberanu Timor-Leste nian.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Follow us on Facebook

Kalendariu Notisia

« November 2025 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
          1 2
3 4 5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28 29 30