Orsamentu ba MKAE aprovadu, opozisaun abstein-21 no kontra-2 Featured

By Mariano Mendonça Novembru 18, 2025 111
Foto:Dok Foto:Dok

DILI: Orsamentu Orsamentu Jerál Estadu (OJE) tinan 2026 ba Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómiku (MKAE) aprovadu iha faze espesialidade ne’e bankada opozisaun sira fó votu abastensaun 21 no kontra 2.

Orsamentu aloka ba MKAE ho totál $8.874.311, Salariu Vensimentu $1.724.311, Bens Serbisu Tokon $2, Tranferensia Publiku $150 mill, Kapita menor zero (0), Kapital dezenvolvimentu $5 milioens. Ho ninia programa 510, funsionamentu dezenvolvimentu institusuinál, total $2.595.357, Salariu Vensimentu $1.724.311, Bens Serbisu Tokon $871.046, Tranferensia Publiku $150 mill, Kapital menor zero (0), Kapital dezenvolvimentu $5 milioens.

“Prepara ba vota orsamentu Ministru Koordenadós Asuntu Ekonomiku komu propopsta la pasa nia montante total mós laiha alterasaun, tanba ne’e ita ba vota afavour no kontra abstensaun. Rezultadau da votasaun afavour 41 kontra 2 no abstensaun 21, ne’ebé Ministru Kordenador Asuntu ekonomiku ninia orsamentu pasa,” Anunsia Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay, iha plenaria faze espesialidade, Sesta (14/11).

Entretantu, Vise Primeiru Ministru no Ministru Kordenador Asuntu Ekonomiku no Ministru Turizmu Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay hatete, hanesan orsamentu ba Ministru Koordenador asuntu ekonomiku iha tinan 2025 hetan tokon $4.503 ezekusaun to’o ohin loron hetan 71% depois iha komitmentu 2% iha balansu neste momentu sei iha 20% itál no to’o iha fulan Dezembru sei hotu.

“Agora iha 2026 orsamentu ne’ebé aloka ba ha’u hanesan Ministru Kordenador ba Asuntu Ekonomiku hamutuk $8 milioens liu-liu ba distinta Deputada Angelina ha’u repete $8.874.311 milioens, Salariu Vensimentu Tokon $1.724.311, Bens Serbisu Tokon $2, Tranferensia Publiku $150 mill, capital dezenvolvimentu $5 milioens,” nia dehan.

Atividade prioritaria implementasaun post Adezaun Organizasaun Mundial Komersiu (OMK) no ASEAN kordenasaun públika husi departementu Ministerial sira ho ajensia superviziona sira ne’ebé iha, dezenvolvimentu insentivu no formasaun ba setór privadu ho area ekonomika.

Dezaminan no kordena ho parte interesada sira kona-ba lejislasaun no komprimisiu post adezaun OMK asegura no mós kordena sinerjia serbisu ba integrasaun ba iha ASEAN iha setor ekonomiku aoiu implementasaun post adezaun ba OMK. Agora husi saida mak Ministru Kordenador halo iha oportunidade ne’e hanesa vise Primeiru Ministru atu hato’o de’it relatoriu ida ne’e objetivu liu-liu ba instituisaun publika hotu-hotu ordinariu ne’ebé tutela mai MKAE.

“MKAE kontinua halo kordenasaun besik hamutuk ho instituisaun públiku sira ne’ebé hodi garantia kalaridade no efisiensia no implementasaun politika ekonomiku nasionál ba kalaridadade parlamentar nune’e mós instituisaun públiku 11 ne’ebé mak iha subordinasaun MKAE nia okos, Ha’u bele sita ida pur ida,” nia dehan.

Primeiru IADE apoiu mikro ki’ik ho mediu empreza formasaun no konsultoriu estimula emprendedorizmu ho mos formalizasaun, IFAESA garantia serbisu alimentar, monitorizasaun sanitaria, proteje konsumidor no esportasaun, IQTL estabelese inplementa sistema padronizasaun metodolojia no sertifikasaunnasional, SERVE, Trade Invest promosaun esportasaun atrasa investors estrajeirus liga ba merkadu global, IGT garante kondisaun traballu dignu estabilidade industrial, INDIMO dezenvolve padraun abilidade sertifika kualifikasaun preparasaun forsa traballu, SNF sentru formasaun iha Bekora nian mak formasaun professional juventude no area konstrusaun, ospitalidade, mekánika. Sentru Tibar, Instituisaun Bambu, ikus liu maka CLN.

“Sira ne’e hotu halao knar iha liafuan ida serbisu kualidade no efisiensia ba povu ne’ebé maka fundasaun ba kontinua sustenta tranformasaun no ekonomika Timor-Leste nian enkuadramentu ba instituisaun hamutuk 18.” Nia haklean.

Tuir livru Orsamentu ba MKAE, Programa 510: funsionamentu no dezenvolvimentu institusionál $2,595,357, Objetivu Médiu Prazu (Rezultadu) harii konfiansa iha governu % husi indikadór dezempeñu objetivu médiu prazu (rezultadu) no kurtu prazu ne’ebé atinji ona % husi rezultadu dezempeñu ne’ebé publika ona iha Website Governu nian, % husi Relatóriu Anuál Entidade nian ne’ebé Publika ona 100%) 100%) 100%), primeiru aprezentasaun segundu númeru realizasaun sira, $2,595,357.

Rezultadu Prazu-Badak 51002. Planu Anuál implementa ona 1) % Ezekusaun orsamentu 2) % husi Padraun prosedimentu ka mata dalan operasionál ba arkivu no arkivu dezenvolve, disemina no implementa husi pesoál administrativu hotu-hotu 3) % husi Kriasaun sistema arkivu eletróniku 1) 100%. 2) 100%. 3) 50%. 1) 100%. 2) 100%. 3) 100%. $2,595,357.

Programa 983: Investimentu no diversifikasaun ekonomika orsamentu $6,278,954 Objetivu Médiu Prazu (Rezultadu) Polítika ekonómika públika sira kontribui ba kreximentu no diversifikasaun ekonomia Timor-Leste nian. Kresimentu PIB naun-petrolíferu -6.0% 3.9% husi $6,278,954.

Rezultadu Prazu-Badak (Output) 98301. Polítika ekonómika governu nian konsistente no integradu atu asegura sira-nia aliñamentu ho objetivu governu nian no sira-nia impaktu ba ekonomia. Aumentu investimentu privadu no aumentu konsumu, fó impaktu ba aumentu iha taxa kresimentu GDP naun-petrolíferu. Kontrasaun ekonomia (-6.0%) tanba lakon konfiansa, diminuisaun konsumu, investimentu privadu, no esportasaun 3.9% aumentu iha taxa kresimentu PIB naun-petrolíferu $5,738,810

Output Prazu-Badak 98347. Apoiu Adezaun Pós-OMK no Timor-Leste halo progresu tanjível iha integrasaun ba sistema komérsiu rejionál "Númeru polítika no inisiativa sira ne'ebé prodús no aprova ona; Númeru konsultasaun, semináriu, konferénsia no eventu sira ne'ebé hala'o." Konferénsia Interministeriál OMK ba dala 13 iha Abu Dhabi no iha tempu hanesan admisaun Timor-Leste nu’udar membru plenu OMK $51,540,144 ho nune’e total orsamentu ba MKAE $8,874,311.

Entretantu, Deputadu Bankada Fretilin, Antoninho Bianco hatete, orsamentu ne’ebé mak tau iha ministeriu ne’e, Depois iha parte seluk tau iha programa investimentu no diversifikasaun ekonomiku ne’e orsamentu total ne’e 70.75% purvola osan tokon $6.278.954, Se nia programa ida 983 ne’e saida lo’os mak akontese iha ne’e,” nia dehan.

“Vise Primeiru Ministru ita boot nia Osan Ministru Kordenador Asuntu Ekonomiku pelumenus husi orsamentu ne’ebé ita iha ne’e prontu tuir dadus ne’ebé iha ne’e parte ida ita boot aloka osan iha setor públiku iha boa governasaun maizumenu osan 29.25% husi orsamentu total ninian purvolta $2.595.357 saida mak akontese iha osan ne’ebé ita tau iha ne’e. Depois iha parte seluk ita boot tau iha programa investimentu no diversifikasaun ekonomiku ne’e orsamentu total ne’e 70.75% purvola osan tokon $6.278.954, Se ita boot nia programa ida 983 ne’e saida lo’os mak akontese iha ne’e,” nia subliña.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Follow us on Facebook

Kalendariu Notisia

« November 2025 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
          1 2
3 4 5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28 29 30