DILI: Ministra Saúde, Elia dos Reis Amaral, liu husi audénsia ho Komisaun F Parlamentu Nasionál ne’ebé trata asuntu Saúde, Seguransa Sosiál no Igualdade Jéneru, klarifika katak atrazu iha prosesu junta médika ba pasiente sira la’ós tanba Ministériu Saúde ‘trava’ dokumentu, maibé depende ba resposta husi ospitál sira iha Malázia ne’ebé durante ne’e iha kontratu servisu ho Governu Timor-Leste.
Prezidente Komisaun F, Deputada Maria Goru Mali Barreto hatete, tuir esplikasaun husi Ministra Saúde (MS), prosesu transferénsia pasiente ba rai li’ur presiza liu uluk husi konsultasaun ho ospitál sira iha Malázia molok simu pasiente husi Timor-Leste.
“Kona-ba junta médiku ita iha kontratu ho ospitál sira iha Malázia. Bainhira pasiente hetan junta médika, Ministériu Saúde presiza halo konsultasaun ho ospitál sira ne’ebé iha kontratu antes simu pasiente,” dehan Goru Mali hafoin audénsia ho MS, iha Parlamentu Nasionál, Sesta (22/05).
Nia esplika, ospitál sira iha Malázia la simu de’it pasiente husi Timor-Leste, maibé mós husi nasaun seluk, nune’e presiza hein sira-nia disponibilidade no resposta ofisiál.
Nia afirma, MS subliña katak prosesu tratamentu depende mós ba departamentu espesialista sira iha ospitál refere.Se diagnostiku mediku hatudu katak pasiente nia kondisaun labele simu tratamentu ka operasaun, entaun ospitál bele rejeita ka haruka fila pasiente.
“Nia la’ós trava, maibé tanba hein resposta husi ospitál sira. Moras balun depende ba diagnostiku espesialista sira kona-ba kondisaun pasiente bele simu tratamentu ka lae,” hatete nia.
Komisaun F mós husu atu mediku sira rasik fó esplikasaun direta ba família pasiente sira atu evita sala interpretasaun kona-ba prosesu kooperasaun entre Ministériu Saúde no ospitál sira iha rai li’ur.
Iha audiénsia ne’e, Ministra Saúde mós apela ba komunidade atu kuidadu di’ak saúde no prevene moras atakasaun derepente ne’ebé durante ne’e aumenta.
Deputada Goru Mali hatete, MS husu ema hotu atu halo ezersísiu fíziku regularmente no kontrola konsumu ai-han importadu sira atu asegura metabolizmu di’ak no evita moras kardiovaskular.
“Importante atu book-an, halo ezersísiu no kontrola hahan importador sira par labele afeita ba moras atakasaun derepente,” dehan nia.
Ospital Malazia haruka fila pasiente ida
Relasiona ho kazu pasiente Francelino Roberto Tavares ne’ebé ospitál iha Malázia haruka fila mai Timor-Leste, Diretóra Nasionál Servisu Hospitál, Ministériu Saúde, Maria Santina Gomes klarifika katak desizaun refere bazeia ba kondisaun médika pasiente, la’ós desizaun Ministériu Saúde.
“Bainhira doutór haree katak pasiente labele halo tratamentu tan, ospitál iha rai li’ur bele haruka fila mai. Ida ne’e laiha relasaun ho Ministériu Saúde,” dehan Maria.
Nia esplika, Francelino sofre malformasaun no bakteria iha kakutak, no ospitál Prince Court Medical Centre konsidera kondisaun pasiente la permite tratamentu ba oin.
Entretantu, aman husi pasiente, António Tavares hatete, família sente triste tanba nia oan haruka ba Malázia ho esperansa bele di’ak, maibé ikus mai fila fali iha kondisaun koma.
“Estadu fó responsabilidade maibé la to’o fim. Ha’u-nia oan ba Malázia atu salva nia futuru, maibé depois operasaun nia la sadar tan,” lamenta António.
Fretilin kritika MS
Molok ne’e, Bankada Frente Revolucionária do Timor-Leste Independente (Fretilin) kritik maka’as Ministra Saúde tanba konsidera ‘budu’ dokumentu junta médika ba pasiente sira, inklui veteranu sira.
Deputadu Dario Madeira hatete iha plenária Parlamentu Nasionál hatete, pasiente hamutuk ema 30 resin hela hein aprovasaun junta médika, balun uluk trata ona iha Malázia maibé presiza kontinua tratamentu.
“Ate ohin loron Ministra sempre laiha tempu atu asina junta médika sira ne’e,” Dario dehan.
Nia husu MS respeita rekomendasaun husi Konsellu Kombatente Libertasaun Nasionál no halo lalais prosesu transferénsia ba pasiente sira ne’ebé kondisaun saúde aat ba bebeik.








