MS Husu Komunidade Sira Konsumu Aimoruk Tenke Reseita Husi Pesoál Saúde Featured

By Graça de Carvalho Dezembru 04, 2025 110
Vise- Ministru Fortalesimentu Instituisionál Saúde, José Mango dos Reis Amaral. Foto:Media AIFAESA Vise- Ministru Fortalesimentu Instituisionál Saúde, José Mango dos Reis Amaral. Foto:Media AIFAESA

DILI:Ministériu Saúde (MS) apela ba komunidade sira atu wainhira konsumu aimoruk ruma ho seguru, tenke hetan reseita husi profisionál saúde sira, labele hola de’it aimoruk iha liur no konsumu, atu nune'e labele fo impaku ba kondisaun saúde.

Vise- Ministru Fortalesimentu Instituisionál Saúde, José Mango dos Reis Amaral, hatete, kona-ba aimoruk online ne’eb’e horseik konsellu diresaun halo ona enkontru no fó ona orietasaun ba Inspetór Jerál Saúde atu hala'o sira nia kompeténsia tanba ne'e husu ba komunidade sira atu konsumu de'it aimoruk ne'ebé hetan autorizasaun husi Profisionál saúde sira.

"Loos duni, horseik mós ami enkontru konsellu diresaun mós ami ko'alia hela asuntu sira ne'e, maibé la'ós ai-moruk de'it, maibé ba mós tabaku tanba iha ema barak mak komplein ba tabaku sira ne'ebé mak tama ilegamente, tanba ne'e ami kordena ho PNTL para oinsá para asegura ita nia fronteira sira tanba kompeténsia ida-idak nian, kona ba ai-moruk di'ak liu ai-moruk hotu-hotu ne'ebé maka atu konsumu ne'e,   tenke reseitas husi médiku sira, tanba sira médiku tetu ona buat barak no aspeutu hotu-hotu." dehan Vise- Ministru Fortalesimentu Instituisionál Saúde, José Mango dos Reis Amaral, ba Jornalista sira iha Novu Turizmu, Kuarta (03/12).

Nia dehan, dever Ministériu saúde nian mak uza mekanizmu klínika hotu-hotu, liu-liu ba médiku  atu fó reseitas bá abitante sira ne'ebé halo tratamentu, labele hola de'it maibé impaktu ai-moruk doze ne'e la tuir saida maka atu hetan.

"Maibé sei ita liu husi ita nia médiku sira, ita sei seguru liu, tanba médiku sira iha koñesimentu kle'an kona-ba oinsá atu bele pasa reseita ba ema ruma liu husi análize ne'ebé maka no ezaminasaun ne'ebé sira halo ona," nia haktuir.

Relasiona hp assuntu ne’e, Ministériu Saúde halo ona orietasaun ba Inspetór Jerál Saúde atu hala'o nia kompeténsia sira, tanba haree mós akontesimentu sira ne'ebé mosu beibeik iha públiku.

"Ami ko'alia hela no horseik fo orientá ona ba Inspetór da saúde para haree no hala'o nia kompeténsia téknikamente saida mak sira tenke halo bazeia ba kompeténsia ne'ebé atribui ba Inspetór saúde ho nia estrutura, maibé ami haree hela uza ne'e tanba akontesimentu balun sempre mosu beibeik," nia esklarese.

Vise MS ne’e haktutir, aimoruk hotu ne'ebé entidade hotu-hotu konsumu di'ak liu tenke mai husi pesoál médiku sira, tanba  fasilidade saúde ne'e iha análize husi médiku sira hodi fó reseita ka ai-moruk ruma molok atu konsumu.

"Sé Ita ida-idak uza de'it ita la hatene ninia doze loloos halo nusa, ne'e bele lori fali kauza ba ita nia vida, ne'ebé ita hotu mak tenke tetu didi'ak atu nune'e situasaun sira hanesan ne'e labele akontese ba ida-idak nia vida balu bele mate iha  ne'e, iha ne'ebá," nia ffo hanoin.

Kona-ba sidadaun ne'ebé fa’an ai-moruk halo esplikasaun detalla liu espesialista, tuir nia katak, ne'e modelu marketing, katak ema ida-idak tenke uza matenek ida atu nune'e oinsá bele fa’an ninia produtu ruma, no atrai konsumidor sira bele sosa.

"Maibé fila fali ba ita ida-idak maka tenke haree, ita la bele dehan marketin di'ak, la'ós ita atu black list sira, ita la hanoin buat ruma aat ba ita nia maluk sira, ne'e tuir ida-idak nian atu halo marketin atu nune'e sasán bele folin. Mais ita hotu mós tenke haree katak buat hotu-hotu nia espeitu negativu iha ne'ebé, no aspeutu pozitivu iha iha ne'ebé," nia afirma.

Tanba ne'e nia fó hanoin bá entidade hothotu katak, konsumu ai-moruk tenke tetu buat ne'ebé lori sinál pozitivu ba ida-ida nia isin lolon ka orgaun, labele hanesan kona sugesti, maka hakarak atu koko.

"Ita koko di'ak, ne'e di'ak ba ita, maibé akontese buat ruma, entaun ita maka lakon nia ita nia vida, maibé liuhusi ita nia médiku sira ha'u sente sei di'ak,” nia subliña.

Maibé, kona-ba rejista empreza online kona-ba Aimoruk hamutuk hira, iha diresaun ida mak hala'o hela ida ne'e, ho nune'e mós konsellu diresaun fo orietasaun atu bele haree asuntu ne'e.

"Ai-moruk online ne'e horseik ami mós ko'alia hela kona-ba lisensa sira, ne'ebé ai-moruk sira ne'e tama hotu iha lista médikamentu sira ne'ebé maka hetan autorizasaun, ida-ne'ebé maka la hetan autorizasaun lista mós la iha tanba ne'e mak horseik Konsellu diresaun mós fó ona orietasaun ba Inspetór Gias no mós diresaun ne'ebé maka haree kona-ba lisensamentu atu bele kondena ho durasaun sira seluk atu bele tun fali ba haree ida ne'e," nia haktuir.

Molok ne'e, Prezidente Komisaun F trata asuntu Saúde Seguransa Hijiene no Igualidade Jeneru, Maria Goru Mali Barreto, hatete, tuir observasaun ne’ebé mak iha katak, situasaun iha Timor laran tomak liu-liu haree ba iha situasaun aimoruk online ne’ebé mak komesa tama mai ho livre.

“Ha’u nia intervensaun primeiru haree liu tuir observasaun neebé mak hau iha katak situasaun iha Timor laran tomak liu-liu hau haree ba iha situasaun Ai-moruk Online neebé maka komesa tama mai iha iha ita nia rai laran livre loos ema sosa livre no konsume mós livre hotu,” dehan nia iha Plenaria Parlamentu Nasionál, Segunda (01/12).

Nia dehan, Aimoruk sira ne’e tama mai iha Timor mai husi produtor illegál sira, tanba la rejistu iha Diresaun Nasionál Farmasia no Medikamentus, tanba ne’e laiha kontrolu ba iha aimoruk online sira ne’ebé mak tama mai la rejistu legalmente sira la kontribui ba iha taxa ba Estadu impaktu mós aimoruk illegal ho livre tama mai rai laran.

“Aimoruk online sira ka aimoruk Viagra illegal sira ne’ebé mak tama mai ne’e kuaze ikus-ikus ne’e ema mate subar-subar deit iha Ótel iha Dili laran ne’e kuaze iha semana ida iha kazu rua ne’ebé mak akontese mate derepente,” nia tenik.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Follow us on Facebook

Kalendariu Notisia

« December 2025 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31