Espresaun kondolensia ida ne’ebé proeminente liu mai husi Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão.
Iha ninia deklarasaun ofisial, Xanana espresa ninia sentidu lakon, laos de’it institusional maibé mós pesoal, haree ba viajen naruk iha dinamika politika no nasaun.
“S.E. o Senhor Primeiro-Ministro e toda equipa do Gabinete do Primeiro-Ministro manifestam profundas condolências pelo falecimento de Sua Excelência o Dr. Francisco Guterres “Lu Olo”, antigo Presidente da República.(S.E. Primeiru Ministru no funsionáriu tomak Gabinete PrimeiruMinistru nian hato’o sentidu kondolénsia kle’an ba falesimentu Sua Exelénsia Dr. Francisco Guterres “Lu Olo”, eis Prezidente Repúblika),” haktuir mensajen ne’e, ne’ebé Jornal INDEPENDENTE asesu, Kinta (25/06).
Lu Olo koñesidu nu’udar figura sentral ida iha istoria politika Timor-Leste. Nia la’os de’it kaer kargu aas liu iha nasaun, maibé mós iha papel krusial ida iha luta naruk ba independensia no esforsu sira hodi hametin instituisaun demokratiku.
“Recordamos o seu contributo na luta da independência nacional e na consolidação das instituições democráticas do Estado. (Ita hanoin ninia kontribuisaun ba luta ba independénsia nasionál no konsolidasaun instituisaun demokrátika Estadu nian).”
Ba ofisiál Estadu balun, Lu Olo nia mate la’ós de’it lakon eis Xefe Estadu ida, maibé mós hanesan despedida ida ba kamarada ida ne’ebé sai sasin no halo parte iha viajen naruk nasaun ida ne’e nian. Memória sira ne'e agora halo parte iha narrativa istóriku, ne'ebé labele haketak husi prosesu dezenvolvimentu nasaun nian.
Iha mensajen hanesan, governu mós hato’o orasaun no simpatia ba familia en-lutada. Hein katak familia sei hetan forsa hodi hakat liu tempu tristeza ne’e.
“À família enlutada endereçamos as nossas mais sentidas condolências. (Ba família enlutada, ami hato'o ami nia sentidu kondolénsia).”
Iha tristeza nia leet, kondolénsia husi "belun antigu" ida sai hanesan afirmasaun katak relasaun entre líder sira la'ós de'it kona-ba pozisaun, maibé mós kona-ba memória naruk, viajen istóriku, no lasu umanu ne'ebé hakat liu domíniu polítiku.








