KM Aprova Estabelesimentu Norma-Jurídika Asegura Ijiene-Saudavel iha Fatin-Públiku Featured

By Mariano Mendonca Dezembru 09, 2023 1211
Ministru Administraun Estatal (MAE) Tomas do Rosario Cabral. Foto:Dok. Ministru Administraun Estatal (MAE) Tomas do Rosario Cabral. Foto:Dok.

DILI: Konsellu Ministru (KM) halo ona aprezentasaun ba projetu Dekretu Lei hodi estabelese norma jurídika sira hodi asegura ijiene no saudavel iha fatin públiku sira ne’ebé ema halibur malu barak.

Projetu Dekretu-Lei ba alterasaun dahuluk husi Dekretu-Lei númeru 33/2008, 27 Agostu, kona-ba Ijiene no Orden Públika, ne'e aprezenta husi Ministru Administraun Estatal (MAE) Tomas do Rosario Cabral.

"Dekretu-Lei númeru 33/2008, loron 27 fulan Agostu, estabelese norma jurídika sira hodi asegura ijiene no saudavel iha fatin públiku sira ne’ebé ema halibur malu barak no ninia objetivu atu hamenus risku konflitu entre indivíduu sira ne'ebé iha laran," dehan komunikadu ne'ebé INDEPENDENTE  asesu, Kuarta (6/12).

Hafoin liu tiha dékada ida husi ninia aprovasaun, hatene solusaun normativa sira ne'e sei útil no atuál, maibé hanoin ba evolusaun nivel modelo organizasaun no

modelu funsionamentu administrasaun lokál no mós kreximentu populasaun ne’ebé boot, tanba ne’e presiza iha atualizasaun ba norma sira ne'e.

Intervensaun normativa ida ne'e atu klarifika solusaun sira ne’ebé molok ne’e adota ona, ne'ebé kria inserteza iha servisu administrasaun lokál hodi hakle’an rejime kontra orden nasionál, ne'ebé konsidera la sufisiente hodi implementa ho efetiva husi sansaun sira ne'ebé prevee ona ba violasaun iha dispozisaun sira iha Dekretu-Lei orijinál.

Diploma ne’e determina hodi bandu ema sé de’it atu soe bee reziduál iha estrada públika sira, soe fo’er iha fatin públika ka propriedade sira ne'ebé mak besik malu, husik be’e dalan ba fatin/estrada públiku ne’ebé laiha lisensa husi autoridade lokál

sira, tau ka rai temporáriu kontentór ka objetu iha estrada públika ne'ebé bele impede sirkulasaun no instala ekipamentu ba obra ka atividade komersiál ne’ebé la iha autorizasaun ne’ebé loloos.

Ho Dekretu-Lei ida ne'e mós bandu atu halo barullu ne'ebé bele perturba públiku nia hakmatek husi tuku 21:00 to’o 06:00, exetu, karik hetan lisensa husi autoridade lokál sira.

Dekretu-Lei ida ne'e mós determina katak, bele hakiak de’it animál sira ne’ebé ema bele han, hanesan fahi, bibi, bibi malae, karau, manu, iha área rezidensiál sira no iha fatin ne’ebé animál sira ne’e hakiak tenke sulan iha fatin ne’ebé loloos. Animál sira ne'ebé prende husi autoridade lokál sira sei konsidera hanesan lakon ba autoridade lokál sira, exetu, karik halo

reklamasaun husi animál na’in iha prazu loron 15 nia laran husi data prende animál ne’e.

Animál na’in ne’e, sei responsável hodi reembolsa ba administrasaun husi montante ne'ebé gasta ona hodi halo manutensaun (hanesan koidadu, fó han) ba animál sira ne’e durante autoridade sira prende.

Diploma ne’e atribui responsabilidade ba órgaun no servisu autoridade lokál sira no Polísia Nasionál Timor-Leste PNTL atu fiskaliza kumprimentu ba norma sira ne'ebé hatuur ona, nune’e mós aplika sansaun sira ne’ebé prevee ona.

Ema hotu iha direitu atu halo denúnsia ba autoridade lokál ka polísia kona-ba aktu sira ne'ebé bele konsidera hanesan

violasaun ba norma sira iha diploma ne’e nian. Karik, iha kazu denúnsia ruma, ema ne'ebé halo denúnsia bele husu anonimatu (la hatudu identidade) no bainhira funsionáriu públiku hatudu identidade denunsiante nian, maka sei konsidera hanesan infrasaun dixiplinár ida.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Domingu, 10 Dezembru 2023 21:19

Independente Digital TV