Karta Dekanu ba Reitor UNTL: Demite no investiga dosente MFB Featured

By Ekipa INDEPENDENTE Outubru 08, 2025 166
Reitor UNTL, João Soares Martins. Foto:Dok. Reitor UNTL, João Soares Martins. Foto:Dok.

DILI: Dekanu Fakuldade Siensia Sosial no Politika, Universidade Nasional Timor Lorosa’e, Alarico da Costa Ximenes, hato’o ona kart aba reitor UNTL, João Soares Martins, atu tetu no deside hodi fó suspensaun ba dosente ho inisial MFB ne’ebé deskonfia komete kazu asedu seksual hasoru estudante feto husi Departamentu Politika Publika.

Bazeia ba karta ho númeru 14/FCS-UNTL/X/2025, ho data 6 Outubru, asina husi dekanu FCS ne’ebé Online INDEPENDENTE asesu, husu ba reitor UNTL atu suspende dosente MFB bazeia ba lei ne’ebé vigora iha UNTL.

Iha karta ne’e, Dekanu FCS husu mós atu halo investigasaun ba MFB no vitima sira hodi bele hatene klean liu tan kazu refere.

Iha fatin ketak, Reitor UNTL, João Soares Martins hatete, nia simu ona relatoriu husi Dekanu FCS no enkamiña ona ba Konsellu Disiplinar atu halo investigasaun no foti desizaun.

“Ita sei hein Komisaun Disiplinar atu halo investigasaun ba kazu ne'e hodi rona husi vitima no profesór ne'e ne'ebé alegadu ba situasaun ida ne'e," dehan João iha UNTL, Tersa (07/10).

Kona-ba demite dosente MFB, Reitor ne’e hatete, buat hotu sei lao tuir investigasaun. Se iha prova duni bele halo suspensaun.

"Se situasaun ne'e mak univeridade labele toma, ita sei haruka ba Komisaun Funsaun Publika atu bele foti medida tuir regras KFP nian, tanba profesor ne'e hanesa dosente no funsionáriu permanente," katak nia.

Reitor ne’e rekoñese, iha tinan 2021 nia simu telefone husi inan-aman husi estudante feto DPP ida. Iha momentu ne’ebá nia bolu dekanu no dosente MFB hodi husu atu kuidadu.

PDHJ no sosiadade sivil kondena

Provedór Direitus Humanus no Justisa (PDHJ), Virgílio da Silva Guterres ‘Lamukan’ kondena aktu edukadór balun ne’ebé pratika asedu seksual ba ninia estudante sira.

"Ida ne'e ita sente triste, maibé iha aspetu ida kazu ne'e hanesan fisur ida karik mosu kleur ona, agora mak foin nakfera.”

“Ha’u fiar katak la’ós dosente ida ne’e de’it, iha dosente barak, tanba ne'e ami husu ba autoridade sira, liu-liu Ministériu Públiku atu labele nonook, maibé kontinua investiga atu lori ema sira ne’ebé responsavel ka suspeitu ba responsabiliza nia hahalok sira ne’e, tanba estudante barak mak sai vítima ba kazu sira hanesan," dehan Lamukan.

Iha fatin ketak, Diretór Ezekutivu Asia Justice And Rights (AJAR), José Luis de Oliveira, husu ba parte UNTL atu labele nonook ba aktu sira hanesan ne’e.

“Iha universidade kria ona zero toleransia ba asediu seksual. Estrutura universidade la funsiona atu proteze estudante sira husi explorasaun seksual. Instituisaun edukasaun mak hanorin buat hahalok la di'ak ne'e ita-nia rai ne'e atu sai saida?,” nia kestiona.

Tuir ninia analiza, kazu ne’e laos foin mak akontese no la'ós ho autór ida de'it. Akontese iha universidade barak no kleur ona, maibé estrutura iha universidade sira hanesan finze la hatene no la foti medida ba kombate.

"Edukador ne'e atu eduka, la'ós eduka hanesan animál ne'e, halo relasaun seksual arbiru loos ne'e animál, ita ema ne'e la'ós hanesan animál, ita ema iha konsiénsia," katak nia.

Nia hatutan, violasaun seksual ne'e krime públiku, tan ne’e bainhira denunsia ona hanesan ne'e, autoridade sira ne'ebé mak kompetente bele foti medida ona, la presiza tenke hein keixa.

Direitora Ezekutiva JSMP, Ana Paula Marçal hatete, asuntu asedu seksual ne'e loloos laos foin akontese, maibé kleur ona.

Vitima barak, tuir nia, nonook de’it maibé la signifika katak sira konkorda ho aktu ne’ebé sira sofre.

"Ha'u fiar boot sira hatene hotu ona saida mak asedu seksual, ne'e buat ida ne'ebé maneira ne'e laos dehan ba to'o kaer ona mak ita foin dehan asedu seksual, asedu seksual ne'e husi matan, jestual.”

"Ita hatudu ita-nia matan fihir ne'e oinsá, liafuan, ita-nia jestu, ida ne'e mós tama iha ona asedu seksual. Ee ema ida ne'ebé ita halo ba nia ne'e la sente konfortavel, nia sente sai vitíma ba asedu seksual,” dehan nia.

Ba kazu ne’ebé deskonfia komete husi MFB, Ana fó apresiasaun estudante sira ne'ebé ho brani fó sai.

"Tuir loloos universitáriu sira, públiku tantu privadu iha Timor ne'e tenke livre husi asedu seksual ne'e,” dehan nia.

 

SEI apresia estudante FPP

Sekretáriu Estadu Igualidade, Elvina Sousa Carvalho hatete, apresia estudante sira ne'ebé iha korajen hodi ko'alia sai aktus asedu seksual ne'ebé sira sofre.

"Atu hatete de'it Sekretáriu Estadu Igualidade Agora hamutuk ho Ministériu Ensinu Superior iha hela kooperasaun hamutuk ho Institutu Superior sira atu bele introduz zero toleransia ba ensinu superior sira, ida ne'e la'o hela,” dehan nia.

Tuir nia, universidade sira durante ne'e esforsu atu bele halakon kualker tipu violénsia hasoru feto no labarik feto iha kampus.

Tanba, Elvina hatete, kampus tenke sai fatin ne'ebé mak seguru ba feto no labarik feto sira hodi halo sira-nia estudu.

"Ami kondena aktus seksual ne'ebé mak komete husi, pur ezemplu, husi ita-nia dosenste sira. Dala-barak mós ita-nia dosenste sira uza poder ne'ebé mak sira iha atu bele ameasa i bele mós foti vantajen husi sira-nia pozisaun atu bele ameasa. Dala-barak ameasa atu valór ne'ebé la di'ak, la pasa iha sira-nia materia, entaun ida ne'e ita kontra no kordena makas," SEI hatete.

Nune'e SEI enkoraza estudante sira, liu-liu vitima sira, atu ko'alia no hatete sai saida de'it mak sira ultrapasa.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Kuarta, 08 Outubru 2025 17:36

Independente Digital TV

Follow us on Facebook

Kalendariu Notisia

« October 2025 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31