Ema Ne’ebe Sai Husi Dili Molok Serka Sanitária, SIJK Husu Aprejenta-An Featured

By Saturnina da Costa Marsu 20, 2021 660
Proseduramentu ba ema ne'ebe hakarak halo viajen ba munisipiu iha serka sanitaria. Dadus SIJK. Proseduramentu ba ema ne'ebe hakarak halo viajen ba munisipiu iha serka sanitaria. Dadus SIJK.

DILI: Sentru Integradu Jestaun Krize (SIJK) apela ba populasaun ne’ebé saí husi Dili entre loron 5 to’o 9 fulan-Marsu madrugada, ba munisipiu sira seluk, molok serka sanitaria hahú iha Dili, atu aprezenta-an ba autoridade saúde sira ne’ebé besik-liu, hodi bele hetan atendimentu.

“Komunidade iha munisipiu sira, bainhira hatene kona-ba ema ruma ne’ebé sai husi Dili molok serka sanitaria hahú iha Dili, halo favor informa hela autoridade sira atu bele halo atendimentu ba sira,”Kordenador Forsa-Tarefa ba Prevensaun no Mitigasaun Surtu Covid-19 iha Timor-Leste, Dr Rui Maria de Araújo informa liuhusi konferensia zoom call, iha CCD Dili, sabdu ohin (20/3).

SIJK fó alarma ba komunidade tanba bazeia ba dadus katak husi sesta horiseik mai sabdu ohin hamutuk hotu halo 628 testes PCR. Hareé ba kazu ne’ebé aumenta ida Dili, no kazu ne’ebé deteta iha Munisipiu Baucau ho Viqueque, nu’udar kazu ne’ebé ‘’esporta’’ husi Dili.

Tanba ne’e, Dr. Rui informa katak, autoridade kompetente sira foti ona desizaun atu impoin medida adisionál, ho objetivu prevene hada’et-tutan moras ne’e husi Dili ba Munisipiu seluk.

Tuir prosedimentu hanesan, fó hanoin mós ba públiku katak, Sekretariadu Estadu Maior Kordenador CIGC-SS mak sei fó informasaun ba Laboratoriu Nasional, kona-ba ema sira ne’ebé prienxe kritériu tuir rezolusaun Nº15/2021, no tenki halo análiza.

Laboratóriu Nasional sei la atende ema ne’ebé nain-rasik ba husu atu halo análiza, hodi halo viajen sai husi serka sanitária iha Munisipiu Dili.

Apela mós ba populasaun Timor-Leste tomak, liu-liu iha Munisipiu Dili, Baucau ho Viqueque atu nafatin hakmatek, lalika sé tilun ba lia-anin ka rumores, pratíka nafatin medida sira ne’ebé ita hotu hatene ona, hanesan uza mascara, fase liman beibeik ho sabaun ka dezinfetante ruma, evita kose liman ba matan, inus ho ibun, wainhira kumprimenta malu, lapresiza ka’er liman, bensa-liman, rei-malu ka haku’ak malu, evita halibur malu barak no hamri’ik ka tur do’ok husi ema seluk, mínimu metru ida ho balun ninin no rohan.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV