Dirijente Ministériu Edukasaun na’in-87 Tuir Formasaun ASCC Featured

By Ivonia Varela Marsu 05, 2024 207
Dirijente Ministériu Edukasaun na’in-87  Tuir Formasaun ASEAN Socio-Cultural Community (ASCC) nian, iha Salaun MSSI, Kaikoli, Dili, Segunda (04/03). Foto:INDEPENDENTE/Ivonia. Dirijente Ministériu Edukasaun na’in-87 Tuir Formasaun ASEAN Socio-Cultural Community (ASCC) nian, iha Salaun MSSI, Kaikoli, Dili, Segunda (04/03). Foto:INDEPENDENTE/Ivonia.

DILI: Komisaun Senior Ofisial ba Komunidade Sosiu-Kultural ASEAN (SOCA), Sekretariadu ASEAN liu-husi ASEAN Travelling Resurce Persons Programme (ATRPP) fó formasaun ba dirijente Ministériu Edukasaun (ME) no Ministeriu Ensinu Superior Siensia no Kultura (MESSK) kona-bá hakle'an liután komprensaun kona-ba funsionamentu órgaun ASEAN Socio-Cultural Community (ASCC) nian.


Diretór Nasionál Kooperasaun no Parseria, Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI), Adão Jorge Baptista Pinto, Objetivu prinsipál husi formasaun ne'e atu hakle'an liután komprensaun kona-ba funsionamentu órgaun ASEAN Socio-Cultural Community (ASCC) nian, no atu hasa'e abilidade hodi partisipa ho efetivu iha atividade ASEAN nian, liuliu atu oinsá bele organiza no prezide reuniaun sira tuir kontestu ASEAN nian.
Reprezentante Indicative SOCA Leader ne’e mós enkoraja partisipante ida-idak atu envolve, fahe esperiénsia, no kontribui ba diskusaun grupu nian. Tanba susesu husi programa ne'e depende ba kompromisiu koletivu husi partisipante sira atu aprende, fahe informasaun no estabelese ligasaun ne’ebé firme.
“Ha'u hakarak hato'o ha'u-nia apresiasaun maka'as ba Sekretariadu ASEAN ba sira-nia esforsu hodi organiza ATRPP. Tanba dedikasaun no servisu maka'as husi Sekretariadu ASEAN nian, mak nu’udar instrumentu ida hodi asegura prosesu adezaun Timor-Leste nian ba organizasaun rejionál ida-ne'e”, dehan Diretór iha edifísiu sentrál MSSI Kaikoli, Segunda (04/03).
Nia afirma, hanesan Indicative SOCA Leader, apresia tebes inisiativa iha programa ne’e, la'ós de'it ba Sekretariadu ASEAN maibé mós ba Departamentu ASEAN Socio-Cultural Community (ASCC), no kontribuisaun ema hotu nian ne'ebé koletivamente kontribui hodi halo programa ne'e akontese.
No, inisiativa ida-ne'e sai nu'udar testemuña ida ba dedikasaun ASEC nian atu promove kolaborasaun, kapasitasaun, no hasa'e abilidade esensiál sira ba partisipasaun efetivu Timor-Leste nian iha sorumutu no atividade ASEAN nian.
“Ha'u mós hakarak hato'o ha'u-nia apresiasaun ba Governu Australia, ba ninia apoiu ne'ebé boot tebes ba ATRPP iha Dili, liuliu hodi reforsa Timor-Leste nia dalan adezaun ba ASEAN”, dehan Diretór Nasionál.
Iha fatin hanesan, Diretor no Xefe Divizaun Edukasaun, Juventude no Desportu, husi ASEAN Secretariat, Roger Yap Chao hatete, sira-nia prezensa iha Timor-Leste atu hamutuk ho governu hodi lori Timor-Leste ba atinje ninia hakarak mak tama hanesan membru permanente ASEAN.
Nia esplika, edukasaun hanesan setór ida importante tebes iha sosiedade ida-ne’ebé agora dadaun moris iha mundu dijitalizasaun. Nune’e formasaun ne’e atu ajuda Timor-Leste ninia pilár sira hodi ba intende di’ak liután kona-ba Sistema sira iha ASEAN, ne’ebé sei tulun Timor-Leste iha aban bainrua, bainhira tama ona hanesan nasaun membrus ba rejiaun ida-ne’e.
Iha biban ne’e, Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares hato’o opening remarks katak, formasaun ida-ne’e atu reforsa governu Timor-Leste liuliu Ministeriu Edukasaun nia komitmentu hodi hadi'a kualidade edukasaun iha Timor-Leste iha kontestu ASEAN nian.
“Matéria sira ba formasaun mak istória kona-ba ASEAN nian, prosesu saida mak Timor-Leste tenki kumpri para atu bele reforsa liután prosesu adezaun ne’e no di’ak, tanba prosesu adezaun ne’e kada ministériu iha nia papél rasik, nune’e ajuda tebes atu bele reforsa liután servisu Ministériu Negosiu Entranjeiru no Kooperasaun nian”, katak ME
Governante esplika, Ministériu Edukasaun hola parte tiha ona iha “Organisação dos Ministros da Educação do Sudueste Asiático” no halo ona formasaun barak tebes ho sira hanesan pontu importante ida hodi bele kontribui prosesu adezaun ba ASEAN.
Enkuantu, formasaun ne’e la’o durante loron tolu (3) hahú husi loron 04-06 fulan-Marsu no formandu sira hamutuk na’in 87 husi Ministériu Edukasaun no Ministériu Ensinu Superior, Siénsia no Kultura.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« May 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31