Xefe Governu dehan, luta nasional ba soberania iha fronteiras marítimas, tau mós iha konsiderasaun ba kestaun dezenvolvimento ekonómiku ho protesaun ambiental.
“Serteja jurídika, resultado husi delimitasaun fronteiras marítimas ho Indonésia, sertamente sei kontribui ba ita-nia vizaun kona-ba desenvolvimento, inklui kombate ba Peska Ilegal, la deklarada no la regulamentada (INN), ne’ebé prejudika maka’as kofre Estado ho ita-nia ambiente mariñu,”dehan nia liu husi diskursu iha ambitu abertura ba debate Proposta Lei OJE 2026, iha PN, Kuarta (05/11).
PM Xanana hatutan, delimitasaun fronteiras marítimas Timor-Leste konsegue halo ona ho Austrália no ho esforsu sira ne’ebé halo ba delimitasaun fronteiras ho Indonésia, significa Timor-Leste bele hetan direitos tomak ba fundo mariñu ne’ebé inklui direitus ba explorasaun petróleo ho gás.
Nune’e mós iha Zona Económica Exclusiva (ZEE) ka direitus kona-ba peska iha tasi laran ho direitus, hanesan dezenvolvimento setór marítimo-turístico.
“Tanba ne’e, mak ho ksolok boot tebes, ha’u informa katak tinan né ita hahú hikas ona negosiasaun kona-ba fronteiras marítimas ho Indonésia. Ita realiza ona iha Díli, iha fulan agostu liubá, primeira ronda negosiasaun formais no, fulan oin, sei realiza, iha Indonésia, segunda ronda negosiasaun,”tenik PM Xanana.
Entretantu, tuir planu, negosiasaun fronteiras marítimas ronde daruak sei hala’o iha Indonezia, iha fulan-Dezembru tinan ne’e.








