Atu Estabiliza Ekonomia, Governu Aprova Proposta Lei Ba Medidas Prinsipal Neen Featured

By Saturnina da Costa Marsu 24, 2021 1466
Ferik ida leba banin-been iha kapita Dili. Foto INDEPENDENTE Ferik ida leba banin-been iha kapita Dili. Foto INDEPENDENTE

DILI:Governu liu husi Konsellu Ministru (KM), kuarta ohin aprova ona proposta lei ba medidas prinsipal neen hodi estabiliza ekonomia, iha ambitu surtu Covid-19.

Ministru Prezidensia Konsellu Ministru, Fidelis Leite Magalhãens hatete, Konsellu Ministrus aprova ona projetu proposta lei ba alterasaun dahuluk ba lei nu. 14/2020, loron 29 fulan-dezembru, iha Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2021 (OJE 2021).

Alterasaun lei ne’e sei aprezenta ba Parlamentu Nasionál ho pedidu prioridade no urjénsia, hodi fó resposta ba situasaun epidemiológica COVID-19 nian no ba ninia efeitu ekonómiku no sosiál sira.

Ho alterasaun ida ne’e, reseita konsolida sira setór públiku administrativu nian sa’e ba millaun $2.165,1 dollar Amerika no reseita sira órgaun no servisu Administrasaun Sentrál nian sa’e ba millaun $1.932,5 dollar Amerika.  

Enkuantu orsamentu Rejiaun Administrasaun Espesiál Oekuse Ambeno (RAEOA) no Seguransa Sosiál la sei afetadu.

“Alterasaun ne’e atu finansia konjuntu ida husi medida prinsipál neen ho intervensaun Governu nian ne’ebé prepara ona hanesan, apoiu ba empregu, moratória kréditu nian, izensaun propinas, akizisaun alimentu, apoiu ba profisionál liña oin sira no mós medida prevensaun no mitigasaun COVID-19,”dehan nia iha salaun Ministeriu Finansas, Aitarak laran (24/03).

Nia esplika, iha ámbitu medida apoiu ba empregu sei prevee atribuisaun subsídiu estraórdinariu ida ho períodu fulan tolu, hahú husi fulan-marsu to’o fulan-maiu tinan 2021.

Ba traballadór sira ne’ebé serbisu ba ema seluk ho montante ekivalente ho 70% husi saláriu ba setór sira atividade nian ne’ebé legalmente iha impedimentu hodi halo operasaun 50% husi remunerasaun ba setór sira ne’ebé halo hela operasaun hanesan baibain.

Entidade empregadór no traballadór sira sei dispensa husi dever pagamento kontribuisaun sosiál relativa ho rendimentu ne’e.

Aleinde, ba traballadór independente sira, ba emprezáriu individuál sira, ba traballadór sira servisu doméstiku nian no ba jerente no administradór sira, prevee mós atribuisaun subsídiu estraordináriu ida, hanesan ba periódu fulan-tolu, ekivalente ho 85% husi valór remunerasaun konvensionál.

Sira mós sei dispensa husi dever pagamentu kontribuisaun sosiál relativa ba rendimentu ne’e. Ne’ebé inklui mós medida sira ne’e hanesan traballadór sira ne’ebé hala’o atividade informál, durante sira halo ba ninia formalizasaun hamutuk ho Institutu Nasionál Seguransa Nasionál (INSS).

Entretantu, prevee mós subsídiu estraordináriu dezempregu nian ba traballadór inskritu sira no ho kontribuisaun realiza ona ba seguransa Sosiál, ho montante 40% husi valór remunerasaun konvensionál relativa ho eskalau dala-1 ne’ebé hanesan baze insidénsia kontributiva ba seguransa sosiál iha adezaun fakultativa,

Ba traballadór independente sira, ba emprezáriu individuál sira, ba traballadór sira servisu doméstiku nian no ba jerente no administradór sira, prevee dispensa husi dever pagamentu kontribuisaun sosiál no atribuisaun subsídiu estraordináriu ba kompartisipasaun kona-ba kustu enerjia no renda sira.

Ne’e atu hamenus/alivia  kustu ho amortizasaun empréstimu ba devedór sira, ho implementasaun moratória nian iha kumprimentu obrigasaun sira ne’ebé mosu husi kontratu konsesaun kreditu nian, liuhusi adiamentu durante fulan sia husi vensimentu obrigasaun nian siraatu entrega filafali kapitál, no liuhusi kompartisipasaun Estadu nian iha pagamentu osan-funan nian.

 

Jornalista: Saturnina da Costa

Editor: Saturnina da Costa

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV