Karta ho númeru Ref: 02/JUS/V/2026 ne’e hato’o iha loron 13 Maiu 2026 no reprezenta lian vítima sira ne’ebé durante tinan barak lori hela trauma no sofrimentu husi kazu abuzu seksuál ne’ebé akontese iha Oekusse.
Reprezentante vitima, Advogadu Olivio Barros Afonso hatete, vítima sira husu ba Prezidente Repúblika atu tetu impaktu ne’ebé desizaun indultu ne’e sei fó ba vítima sira-nia vida.
“Hanesan reprezenta husi abuzu seksuál reafirma vítima sira-nia pozisaun maka’as kontra kualkér indultu ka komutasaun pena ba kondenadu ne’e,” deklara Olivio liu husi karta ne’ebé Jornal INDEPENDENTE asesu, Kinta (14/05).
Nia lembra mós katak, iha tinan kotuk PR Horta hasoru diretamente vítima balun no rona rasik sira-nia preokupasaun kona-ba posibilidade libertasaun sedu ba Daschbach.
Tuir Olivio, enkontru ne’e fó oportunidade ba vítima sira atu esplika kona-ba impaktu emosionál no psikolójiku ne’ebé sei mosu karik estadu fó indultu ba kondenadu ne’e.
“Kanek sira ne’ebé hela kle’an, naruk, no iha kazu barak labele kura ona,” dehan nia.
Olivio hatutan, krime ne’ebé eis Padre komete la’ós sala simples ka akontesimentu ida de’it, maibé prátika sistemátika no kalkuladu ne’ebé dirije ba labarik feto sira ne’ebé vulnerável liu.
“Iha sirkunstánsia hanesan ne’e, kualkér medida clemência sei hetan husi vítima sira hanesan violénsia foun ida.”
Nia hatete, se estadu fó indultu ka komutasaun pena ba Daschbach, ida ne’e sei transmite mensajen dolorozu katak sofrimentu ne’ebé vítima sira hasoru bele relativiza, maski kondenadu seidauk fó rekoñesimentu klaru ba ninia responsabilidade.
Karta ne’e mós kritika faktu katak to’o agora Richard Daschbach seidauk hatudu arrependimentu loloos.
“Nunka husu deskulpa ba ninia vítima sira. Nunka asume ho sériu no públiku gravidade husi buat ne’ebé nia halo,” hakerek iha karta refere.
Vítima sira konsidera katak reabilitasaun loloos la de’it bazeia ba konduta di’ak iha prizaun, maibé tenke iha rekoñesimentu sala, responsabilidade moral no komprensaun kona-ba estragu ne’ebé komete ba vítima sira.
“La ho arrependimentu no rekoñesimentu, labele afirma ho seguru katak nia reabilita ona,” dehan tan Olivio iha karta ne’e.
Iha parte seluk, vítima sira subliña katak sira la kontra autoridade konstitusionál Prezidente Repúblika nian atu fó indultu, maibé husu atu estadu labele haree de’it ba umanidade husi autór krime sira, no ignora dignidade no reabilitasaun vítima sira nian.
“Umanidade estadu nian labele monu de’it ba ema ne’ebé komete krime, hodi husik hela sira ne’ebé sofre,” dehan Advogadu ne’e.
Karta refere mós hatete, pozisaun vítima sira hetan apoiu husi organizasaun sosiedade sivíl, figura públika no komunidade barak iha Timor-Leste ne’ebé durante ne’e manifesta opozisaun ba kualkér tentativa atu fó kleménsia ba Daschbach.
Ikus, vítima sira husu ho respeitu ba PR Horta atu labele fó indultu, komutasaun pena ka medida kleménsia ruma ba Daschbach, tanba desizaun ida ne’e sei sai mensajen importante ida katak Timor-Leste seriu iha luta kontra abuzu seksuál hasoru labarik sira no kontinua hametin konfiansa públika ba justisa.
PR Horta sei konsulta PM Xanana
Ba kestaun ne’e, Prezidente Repúblika, José Ramos Horta hatete, nia sei konsulta ho Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, kona-ba lista indultu governu nian ne’ebé envolve mós eis padre Richard Daschbach.
PR Horta hatete, nia seidauk haree detallu kompletu husi rekomendasaun governu kona-ba lista indultu, tanba ne’e nia sei analiza kazu idaidak molok foti desizaun.
"Ha'u saida haree lei ne'e, rekomendasaun husi governu…. ha'u hanoin iha ona Palásiu Prezidensiál Bairu-Pite, orsida ha'u sei haree, depois sei konsulta ho Primeiru Ministru, ha'u tenke haree kazu individual,” dehan Horta ba jornalista sira hafoin fila husi vizita traballu ba Papua Nova Guine, iha Aeroportu Internasionál Nicolau Lobato Komoro, Kinta (15/04).
PR Horta hatutan, indultu laos desizaun ida mesak, maibé prosesu ida ne’ebé tenke sukat ho rigor, inklui tempu ne’ebé kondenadu sira kumpri ona iha prizaun, natureza krime, no konsiderasaun umanitária.
"Ne'e laos ha'u-nia desizaun mesak. Maske mai husi governu.. sukat, tetu buat hotu-hotu. Ha'u la hatene.. Primeiru Ministru ne'e ita nunka hatene saida mak nia pozisaun. Ha'u sei rona lai Primeiru Ministru. Ha'u la hatene asuntu ne'e nia rasik mak sei ko'alia karik, maibé ha'u mós sei foti kestaun ne'e, tanba indultu ne'e tenke sukat kazu hotu-hotu, idaidak," dehan Xefe Estadu ne’e.
PR Horta mós hatete, nia sei rona rekomendasaun husi governu, no sei konsidera mós opiniaun husi sosiedade sivíl, Igreja, no vítima sira.
“Ita moris iha demokrásia, la'ós rona de'it governu ka rona de'it Parlamentu Nasionál, la'e. Sosiédade sivil mós iha sira-nia opiniaun. Sei buka mós opiniaun husi Igreja nian, Amu Kardeal, no Amu Bispu sira. Klaru vitíma sira, se vitíma sira konkorda ka la'e, se vitíma sira simu ka la'e," katak nia.
PR Horta subliña, prosesu indultu tenke halo ho transparénsia no konsidera fatór hotu-hotu, inklui gravidade krime, idade, tempu prizaun no kondisaun umanitária.
Iha parte seluk, PM Xanana hatete, to’o agora seidauk iha koordenasaun formál ho Prezidente Repúblika kona-ba lista indultu, tanba Prezidente foin fila husi vizita estranjeiru.
"Tanba nia foin mak to'o, tanba saida mak ita husu kedas ona indultu? Husik fó tempu ba nia halo nia servisu lai," katak PM Xanana.
Molok ne’e, Ministeriu Justisa submete ona lista kandidatu ba komutasaun pena no indultu hamutuk na’in 40, inklui eis Padre Richard Daschbach, hodi bele hola desizaun tuir ninia kompetensia.
Tuir planu, lista ne’e indultu ne’e sei oferese ba dadur na’in 40 iha loron Restaurasaun Independensia, iha 20 Maiu 2026.








