Ofisializa adezasaun TL ba ASEAN la presiza deslokasaun barak Featured

By Cristina Ximenes Outubru 21, 2025 151
Diretór Ezekutivu FONGTIL, Valentim da Costa Pinto. Foto:Dok. Diretór Ezekutivu FONGTIL, Valentim da Costa Pinto. Foto:Dok.

DILI: Relasióna ho Timor-Leste nia adezaun ASEAN ne'ebé sei ofisiál iha loron 26 Outubru 2025, iha Kuala Lumpur-Malázia, Forum Organizasaun Naun Governamentál Timor-Leste (FONGTIL) husu la presiza selebra ho deslokasaun barbarak, maibé reprezenta husi primeiru ministru ho prezidente repúblika, bele akompaña ho ministériu relevante sira.

Diretór Ezekutivu FONGTIL, Valentim da Costa Pinto hatete, Timor-Leste ninia adezaun ba plataforma globál sira ida ne'e lá'os primeiravez, Timor-Leste tama iha Organizasaun Mundial Komersiu (OMK), Comunidade Pais da Lingua Portuguesa (CPLP), ho adezaun plataforma rejionál sira ne'e barak loos ona.

"Adezaun ne'e ita labele presiza selebra ho deslokasaun ne'ebé barak. Bele se primeiru ministru ka prezidente repúblika ba, ida ne'e reprezenta ona ita-nia estadu tomak, bele akompaña ho ministériu relevante sira," dehan nia, iha knaar fatin, Kaikoli, horisehik.

Valentim dehan, la presiza selebra ida ne'e ho eventu ne'ebé boot, tanba FONGTIL haree katak planu iha interna mós atu selebra iha loron 26 Outubru ho eventu ne'ebé boot, ne'e la presiza.

Maibé, FONGTIL prefere halo selebra ba ninia rezultadu, la'ós ba nia adezaun, tanba depois sai membru ASEAN iha naha todan balun ne'ebé tenke hulan ba ezisténsia estadu ne'e ba futuru, tenke rezerva rekursu sira.

Tanba ne'e, tuir nia, selebrasaun ne'e to'o iha ninia progresu, la'ós Timor-Leste tama ofisialmente ne'e, entaun se hanesan ne'e la presiza selebra ho deslokasaun ne'ebé barak.

"Ami hanoin katak bele permite ministériu sira ne'e ba mais tenke fó númeru ne'ebé kiik, ba de'it ho ministériu sira ne'ebé relevante, MNEK ha'u hanoin hanesan ministériu ida ne'ebé iha relasaun ho asuntu externa, ha'u hanoin bele ho ministériu balun iha ne'e, mais la presiza halo orientasaun ministériu hotu-hotu tenke dezloka ba Malázia," tenik Valentim.

Tanba ne'e, afeta ba despeza sira, kustu sei barak, ba FONGTIL nia hanoin la presiza selebra bainhira adezaun ne'e akontese, maibé sei selebra ninia rezultadu sira ne'ebé fó benifisiu ba povu, dezenvolvimentu ekonómia bainhira eleva hanoin presiza selebra. Maibé, selebra ne'e la signifika atu haree saida mak hetan mas tenke prienxe ba situasaun sira kona-ba dezenvolvimentu ne'ebé kontinua sa'e.

Nia argumenta, liberdade sira ne'ebé populasaun sira hetan ne'e tenke ho kualidade ne'ebé di'ak, espasu síiviku sira ne'e tenke di'ak, povu tenke livre husi ameasa ba potensia eviksaun etc ida ne'e mak hanoin sei bele selebra.

Tanba ne'e, ladun natoon sei selebra adezaun ASEAN ne'e hanesan fali úniku adezaun ne'ebé Timor-Leste halo sei bele ajuda dezenvolvimentu, tanba adezaun ne'e barak OMK hotu-hotu plataforma ekonómia.

Nia esplika, Timor-Leste nia adezaun hamutuk ho CPLP halo kuaze ladun selebra hanesan ne'e, ne'ebé situasaun interna rekursu orsamentu ne'ebé kontinua fó ameasa tenke komesa poupansa efisiensia tenke la'o, mais la hamenus ninia sentidu ba adezaun ne'e, ministériu hotu-hotu la presiza ba hotu Malázia hodi bele selebra ida ne'e.

“Tanba ASEAN ne'e plataforma ekonómia, entaun ita haree Ministériu Turizmu Ambiente mak ba, Ministériu Transporte Telekomunikasaun, Ministériu Agrikultura, ne'ebé posibilidade bele iha koneksaun kona-ba relasaun servisu iha futuru, depois ita adere ba ASEAN,” dehan Valentim.

Ne'eduni, la presiza mobiliza rekursu hotu-hotu bele selebra ida ne'e iha Kuala Lumpur, hodi hatete Timor-Leste sai membru ASEAN ne'e katak hanesan konkista ona buat ruma iha liman.

"Ita nia adezaun ida ne'e hahú luta foun ida ne'ebé ita tenke halo hodi bele realiza ita nia metas sira ne'e, se la'e mak sei sai hanesan subordináriu ba movimentu globál sira ne'e," nia argumenta.

Nia argumenta, loos duni governu ninia espetasaun katak iha oportunidade merkadoria ne'ebé boot, mas tenke hatene katak populasaun tokon 1.3 de'it, governu tenke haree bele selebra ida ne'e mas tenke nafatin aliña ho Timor nia kontestu atuál ne'ebé presiza osan.

Populasaun sira kontinua husu preokupasaun barak invez tenke refleta ba ida ne'e, la presiza festeza ida ne'e fó situasaun ne'ebé boot, esklusiva la presiza.

Entretantu, Diretór Ezekutivu FONGTIL, Valentim da Costa Pinto hatete, FONGTIL sei partisipa maibé mós sei observa kona-ba Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN, tanba loron ne'e sosiedade sivil baibain iha konferénsia sosiédade sivil sudeste aziátiku, ne'ebé ninia enkontru sira ne'e halo kada tinan-tinan, ne'ebé sempre akontese molok enkontru altu nivél estadu akontese.

Nia haktuir, entaun sosiédade sivil ninia eventu ne'e mós hanesan buat ruma ne'ebé kontinua nota hodi bele submete ba Sekretariadu ASEAN nian bele haree hetan konsiderasaun husi nivél estadu ba futuru.

Nia hatutan, ne'e prátika advokásia rejionál ida ne'ebé sosiédade sivil Timor-Leste mós kontinua partisipa tinan-tinan hodi bele aliña an situasaun sira iha rejionál relasaun ho Direitus Umanus, demokrásia, protesaun sosiál kona-ba direitu imigrante etc ne'ebé kontinua akontese iha nivél estadu ida iha ASEAN ninian.

"Entaun Timor-Leste ninia adezaun ida mós kontinua atu simu situasaun ida ne'e iha futuru depois ita adere katak ita tenke komesa tau matan ona kona-ba direitu imigrante sira, protesaun sosiál ne'ebé issue ne'e sai tiha ona Timor-Leste ninia issue hotu, mais interna ita iha sasan barak ne'ebé ita tenke haketak nune'e ita tenke tau asegura ita ninia planu prióridade sira, nune'e kontinua promove nia mudansa ba futuru," nia haktuir.

Maibé, matéria balun ne'ebé FONGTIL kontinua lori ne'e mak haree liu kona-ba direitu imigrante, atu kontinua forma solidaridade ba maluk sira iha Myanmar atu haree lian kona-ba violasaun Direitus Umanus ne'ebé kontinua la'o.

Nia reforsa, ida hanesan parte sosiadade ASEAN ita kontinua fó solidaridade nafatin entermus sosiédade sivil, iha asuntu balun mós sei ko'alia kona-ba direitu ambiental ne'ebé iha barak ka uitoan, mudansa klimátika ne'e afeta hotu ba prátika sira ne'ebé iha sosiadade ASEAN ne'e tomak.

"Entaun sosiédade sivil kontinua atu haree propoin buat ruma kona-ba oinsá mak iha asaun koletivu ida hodi bele mitiga kona-ba afetasaun mai husi mudansa klimátika ne'ebé afeta ba ita ninia estadu ida-idak," nia ténik.

Antes ne'e, iha Kuala Lumpur, 26 Maiu 2025, anúnsiu importante ida iha Simeira ASEAN ba dala 46 ne'ebé hala'o iha Kuala Lumpur, Primeiru Ministru Malázia nian, Anwar Ibrahim, ofisialmente deklara Timor-Leste sei hetan adezaun tomak iha Simeira ASEAN ba dala 47 neʼebé sei realiza, iha fulan-Outubru, iha Kuala Lumpur.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Follow us on Facebook

Kalendariu Notisia

« October 2025 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31