Xefe Bankada Khunto, Deputadu Antonio Verdial Sousa, ne’ebé mós sai nu’udar proponente ba projetu lei alterasaun Kodigu Penal, afirma katak objetivu husi lei ne’e la’os atu kria tauk ba ema, maibé atu hametin justisa no orden sosial.
Nia argumenta katak alterasaun ne’e presiza atu prevene situasaun sira ne’ebé tuir nia hanoin, iha prátika sira iha espasu públiku inklui iha kampus, ne’ebé ema uza linguajen ofensivu hasoru deputadu ka funsionáriu estadu.
“Projetu lei ida ne’e laos proposta husi Governu maibé inisiativa Deputadu mak halo lei ida ne’e, maibé enprinsipiu hatete katak kodigu penal laos halo tauk maibé atu halo justu. Se alterasaun ne’e halo ema tauk ko’alia, ita la hametin justisa no hametin fali ditadura,” dehan nia iha Parlamentu Nasionál, Kuarta (03/06).
Nia afirma, lei difamasaun ne’e atu regula mós insultu sira hanesan tempu sira ba kotuk bainhira estudante sira mai trata Deputadu sira naok-teen.
“Hanesan ita hotu hatene, liu-liu alin jornalista sira hotu, imi akompaña dala-ruma ita-boot sirabele haree kuandu estudante universitariu sira mai iha ne’e hatete deputadu naok-teen, Primeiru Ministru naok-teen, hotu-hotu naok-teen. Se imi sente katak imi-nia direitu violadu dalan mak ne’e ba defende ita-boot nia direitu iha tribunal,” nia dehan.
Nia subliña, lei ne’e laiha intenssaun atu limita serbisu jornalista, maibé atu garante katak liberdade espresaun la sai justifikasaun atu difama ka insulta individu sira.
“Lei ne’e la limita jornalista ida, hotu-hotu sei la limita ida, importante mak ne’e hotu-hotu tuir regras ne’e, regras ne’e kuandu laiha ne’e mak ita halo buat ne’e tuir ita-nia gostu ne’e, kuandu o tuir regras laiha limitasaun.”
“Jornalista iha direitu plenitude atu halo serbisu, atu halo serbisu saida de’it, kalan ka loron laiha problema ida. Laiha impaktu ba produtu jornalistiku, se dehan iha impaktu ne’e depois mak ita haree, mais ha’u hatete katak laiha impaktu,” katak nia.
Governu garante la afeta liberdade imprensa
Iha parte seluk, Vise Ministru ba Fortalesimentu Institusional, Paulo Remedios, asegura katak proposta kriminalizasaun difamasaun ne’e la inklui imprensa ka produtu jornalístiku.
Tuir nia klarifikasaun, artigu sira ne’ebé diskute iha Parlamentu la tau media ka jornalista iha risku lejislativu, tanba objetivu prinsipal mak regulasaun ba insultu no difamasaun entre individu.
“Lei kriminaliza difamasaun injuria nia opiniasaun la fó impaktu ba liberdade imprensa.Laiha kriminalizasaun ba aktus jornalista sira ho media sira, laiha,” dehan nia hafoin audensia ho Komisaun A, iha Parlamentu Nasionál, Sesta (05/06).
PR Horta: Tenke iha balansu
Prezidente Repúblika, José Ramos Horta prontu kolabora ho sosiédade sivil no média sira atu hamate kriminalizasaun difamasaun, maibé tenke iha balansu.
PR Horta dehan, ema iha mós direitu ba nia privasidade, dignidade no nia naran di'ak.
"Prontu kolabora ho sosiedade sivil no midia atu hamate kriminalizasaun difamasaun. Maibé tenke iha balansu.Ema iha mós direitu ba nia privasidade no dignidade, nia naran di'ak," dehan PR Horta liu husi WhatsAap, Sabadu (06/06).
FONGTIL-EUTL rejeita
Forum Organizasaun Naun Governamental Timor-Leste (FONGTIL) hamutuk ho Estudante Universitáriu Timor-Leste (EUTL) rejeita ho firme proposta alterasaun ba Kódigu Penal ne’ebé inklui kriminalizasaun difamasaun no injúria. Sira konsidera katak medida ne’e bele ameasa liberdade espresaun no liberdade imprensa ne’ebé garante iha Konstituisaun Repúblika Demokratika Timor-Leste (RDTL).
Portavoz FONGTIL, Elivania A. Coreia, deklara katak organizasaun sira rejeita ‘totál’ proposta lei refere, tanba iha risku boot atu limita ema-nia direitu atu espresa sira-nia hanoin.
“Ami rejeita totál ba alterasaun ba Kódigu Penal hodi kriminaliza difamasaun no injúria, tanba bele fo ameasa ba liberdade espresaun ne’ebé garante iha K-RDTL artigu 40 no liberdade imprensa iha artigu 41,” nia hatete iha konferénsia imprensa iha Díli, sexta (05/06).
FONGTIL argumenta katak proposta alterasaun ne’ebé inklui artigu 187-A, 187-B, 187-C no 187-D bele muda fundamentu liberdade sivil iha país, no konsidera katak mekanizmu sivil iha Kódigu Sivil sufisiente atu proteje onra no reputasaun ema nian.
“Ami husu ba Parlamentu Nasionál no governu atu mantein difamasaun no injúria iha ambitu sivil, tanba mekanizmu sivil sufisiente atu proteje direitu onra no reputasaun,” Elivania esplika.
Diretór Ezekutivu FONGTIL, Inocêncio de Jesus Xavier, mós hatudu preokupasaun katak se lei refere aprova, bele mosu efeitu negativu ba kontrolu sosial no liberdade atu kritika poder estadu.
“Se lei ne’e sai, sosiedade sivíl no média sira bele laiha liberdade atu kritika. Ita bele kria situasaun ne’ebé ema sei tauk atu denunsia injustisa,” nia afirma.
Husi parte EUTL, Portavoz Natalicio Nunes, mós apoiu pozisaun ne’ebé rejeita kriminalizasaun difamasaun.
Tuir nia, medida ne’e bele uza hanesan instrumentu polítiku atu tauk kritika iha futuru.
“Se lei ne’e aprova, ita sei la iha liberdade atu kritika governu bainhira sira halo sala. Ida ne’e bele haburas korupsaun no injustisa,” nia dehan.
Nune’e, EUTL husu Parlamentu Nasionál atu hapara proposta kriminalizasaun difamasaun, maibé konsentra de’it ba kriminalizasaun krime seriu hanesan violénsia seksuál no insestu.
FONGTIL no EUTL mós hatete katak sira sei kontinua halo advokasia no mobilizasaun, inklui aprezentasaun petisaun ba Parlamentu Nasionál no envolve sosiedade sivil iha munisípiu sira hotu, inklui entidade internasionál, atu asegura katak liberdade espresaun iha Timor-Leste la hetan restrisaun excesiva.
Sira hatudu mós prontu atu halo asaun pasífika se proposta lei refere kontinua avansa iha prosesu lejislativu.








