Horta Frustrasi ho Lixu Namkari iha TL Featured

By Cristina Ximenes Marsu 23, 2023 934
 Prezidente Repúblika, José Ramos Horta. Foto: Dok. Prezidente Repúblika, José Ramos Horta. Foto: Dok.

DILI: Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, frustrasi ho lixu ne'ebé namkari iha Timor-Leste, tanba populasaun sira laiha konxiénsia kuidadu ambiente.

"Ha'u hirus, frustrasi, triste ita-nia populasaun rasik, ita joven sira rasik laiha konxiénsia atu halo ita-nia sidade ne'e moos, tanba soe lixu namkari de'it," dehan nia, Manleuana, horisehik.

Nia dehan, governu halo kampañia tinan sira-nia laran ona, gasta osan lubuk kampañia ba kampañia atu labele soe lixu iha luron, estrada, populasaun sira ne'ebé hela iha mota ninin sira ne'e iha Dili laran soe lixu tama ba mota laran.

"Lixu iha ita-nia oin rasik ema la hili, ita ba Maubissi tinan 20 nia laran laiha governu ida ne'ebé hanoin atu halo merkadu ida ho nivél kualidade depois treinu ba populasaun sira iha ne'eba mós haree oinsá sira rasik trata merkadu foun no mós iha fatin hotu-hotu," hatete nia.

Nune'e, kona-ba meiu ambiente la'ós de'it kuda ai, maibé rona dala barak uluk eis Prezidente Repúblika sira seluk mós halo kampañia no kuda ai oan hamutuk millaun ida depois Prezidente Repúblika ba dala ida de'it depois ai sira mate hotu, bibi no fahi mak han rejultadu ne'e lá'os iha Timor de'it, maibé rai barak iha mundu.

Maibé tenke mai husi konsiénsia kada ema ida, labele soe lixu, labele simu plástiku sira, no governu tenke iha konsiénsia duni, governu mós labele halo bei-beik relatóriu komunidade internasionál labele halo bei-beik relatóriu mai husi nasaun unidas, ONG internasionál sira kona-ba bee no mós meiu ambiente.

Maibé tau osan didi'ak atu ajuda komunidade sira, la tau osan didi'ak resolve komunidade nia problema bee, iha programa balun tanba koñese Austrália no mós Estadu Unidus ajuda maibé la sufisiente liu.

Iha fatin hanesan, Diretora Nasionál ba Sentru Edukasaun no Informasaun Ambientál, Aménica Fernandes hatete, loos duni, maske governu la'ós Sekretáriu Estadu Meiu Ambiente de'it mak hala'o asaun ba protesaun ambiente mós iha ANAS, BTL hamutuk ho liña ministeriál hanoin oinsá atu kria programa ne'ebé integradu resolve problema lixu hanesan Prezidente Repúblika hato'o. Husi parte Sekretáriu Estadu Maiu Ambiente iha polítika zero plástiku dekretu lei kona-ba lixu plástiku ne'e iha haree iha terenu liu-liu ba iha restaurante, warun sira la uza ona plástiku ida ne'e pasu pozitivu ida ne'ebé presija haree ida ne'e.

Maske, haree agua nafatin soe arbiru, lixu plástiku ne'ebé iha maibé loja barak ne'ebé útiliza ona saku verde.

Nune'e mós, ba merkadu sira ne'ebé faan modo, dala ruma mós obralan plástiku menus ona ida ne'e hatudu katak polítika zero plástiku iha progressu uitoan, nei-neik bainhira hamutuk konserva hamutuk katak lixu sei la lakon maibé ema iha nesésidade nafatin lixu sei iha.

Nia haktuir, polítika zero plástiku la'ós signifika katak atu halakon lixu maibé oinsá asaun konjunta ida envolve ema hotu atu redus nia montante lixu nune'e bele halo transformasaun fila fali ba lixu sira ne'e.

"Sekretáriu Estadu Meiu Ambiente iha programa eskola verde no mós bairu verde kada tinan fó primeu ba Sede Suku sira, objetivu prinsipál husi programa ne'e mak oinsá atu hasa'e ema nia konsiénsia. Maske ema nafatin soe lixu tanba ne'e muda ema nia pensamentu, muda ema nia komportamentu ne'e presija tempu naruk, bele muda mentalidade, nasaun barak ne'ebé haree maibé sira nafatin Timor hanesan Indonézia ukun an tinan naruk maibé ho Timor Leste polítika zero plástiku, envolvimentu parte hotu-hotu haree mudansa liu-liu ba utilizasaun plástiku," haktuir nia.

Nia esplika, lixu nia fó impaktu ba setór barak ba ambiente ne'e rasik, setór agrukultura, saneamentu bee ba mós setór turizmu tanba ne'e mak presija asaun integradu ida, programa integradu no sistematiku ne'e hotu-hotu hamutuk fó hanoin saida mak bele halo.

Nune'e, foin daudauk enkontru hamutuk ho parte ANAS atu halo sensibilizasaun konjunta iha asaun fiziku no non fiziku sei ba fahe informasaun no mós hamutuk ho sira oinsá atu mobiliza komunidade sira halo tratamentu lixu solidu sira hanesan transformasaun lixu solidu sai adubu depois lixu husi an orgániku sira, tanba servisu hamutuk MEJD no mós Agrukultura oinsá implementa eskola verde.

Tanba iha ne'eba iha ne'eba mós atividade tratamentu lixu ho setór agrukultura lixu bainhira soe arbiru nia bele fó impaktu mós ba rai nia kondisaun no mós ba iha bee. Tanba ne'e mak hamutuk ho ANAS, MAE, MEJD, no mós husi agrukultura.

Maibé, sei iha planu iha tempu agora ONG neen mak apoiu ANAS halo konservasaun.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« May 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31