Governu iha Seriédade Kanaliza Bee Moos ba Kada Uma Kain Featured

By Cristina Ximenes Marsu 27, 2024 368
Bee moos iha torneira. Foto:Dok. Bee moos iha torneira. Foto:Dok.

DILI: Vise Primeiru Ministru, Ministru Koordenadór ba Asuntu Sosiál no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino hateten, governu iha seriédade atu kanáliza bee moos ba uma kain ida-idak, tanba ne’e mak interministeriál atu haree.

Nia dehan, iha Dili husi Millenium Chalenges Corporation (MCC) koloka Tokon US$450 ne’ebé atu haree de’it bee ho saneamentu, mós husi emprestimu soflow ne’ebé iha mós governu koloka ba bee, programa governu nian rasik mós koloka ba bee.

“Ha’u hanoin governu nia seriédade mak ita iha ona enkontru ida interministeriál atu haree kona-ba bee lidera husi Ministériu Obra Públika (MOP), no Ministériu Administrasaun Estatál (MAE) tanba ita ko’alia kona-ba kona-ba kanalizasaun, ita ko’alia kona-ba servisu ne’ebé ba uma kain ida-idak. Tanba ne’e, interministeriál atu haree ida ne’e, iha planu estratéjiku tun mai planu governu ita iha ida ne’e, ita hein katak depois eletrisidade ita fokus ona ba bee, tanba importante tebetebes bee ba populasaun,” dehan Mariano, iha Tower Fatuhada, horisheik.

Nia hatete, hein katak ho prejensa média ho sosiédade sivil hotu ne’ebé envolve atensaun ba bee, liu-liu ba konservesaun kuidadu mós kuda bee ne’ebé hotu-hotu ninia konsentrasaun, semináriu sira hanesan ne’e importante atu haruma halo planu didi’ak iha planu orsamentasaun depois bele atinji objetivu ne’ebé estadu tomak ema hotu nia hakarak.

Entretantu, Prezidente Konsellu PN-BESI-TL, Ismenia Laura Ximenes hatete, atividade ohin ne’e halo diálogu entre ita nia autoridade lokál, lideransa komunitária sira ho entidade relevante sira mai husi governu no mós Parlamentu Nasionál liu-liu atividade ohin ne’e atu sira hato’o sira nia informasaun sira, deskobrimentu sira bazea ba komunidade nia asesu ba bee iha komunidade.

“Ita nia diálogu ida ne’e ita realiza liu husi ámbitu ida ba selebrasaun loron mundiál bee nune’e bele hametin liu tan ita nia koopearasaun no servisu hamutuk entre entidade hotu-hotu mai husi governu, autoridade lokál ho ita nia parseiru relevante sira mai husi ajensia no organizasaun internasionál no nasionál sira oinsá it abele hamutuk dezenvolve ita nia setór bee hanesan fatór vital ida ne’ebé importante tebes hodi apoiu ba dezenvolvimentu iha setór sira seluk. Hanesan edukasaun, saúde, agrikultura atu mellora sira setór sira ne’e presiza iha bee ne’ebé adekuadu nune’e it abele garante atu atinji ita nia planu estratéjia dezenvolvimentu nasionál iha tinan 2030 povu asesu ona bee ne’ebé adekuadu, seguru no sustentavel,” hatete nia.

Nia esplika, dadus GMP purvolta 98% hanesan ne’e ba uma kain sira ne’ebé asesu ona ba iha bee hemu iha nivél nasionál no ba iha rurál ninian mais menus 91,72 hanesan ne’e mak asesu ona ba bee, maibé se haree tuir fila fali dadus uma kain SENSUS 2022 ne’ebé relata komunidade sira ne’ebé asesu ona ba iha bee liu-liu ba torneira públiku sira purvolta 39% hanesan ne’e, no husi 10% hanesan ne’e komunidade sira ne’ebé installa direita ona torneira ba iha sira nia uma atu asesu bee.

Maibé, dadus restu husi ida ne’e komunidade maiória sei asesu ba iha bee mota, bee lagoa, kolam, bee husi irigasaun atu bele útiliza ba iha nesesidade báziku mais piór iha komunidade balun ne’ebé sira sei rekolla udan been iha tempu udan atu prezerva hodi útiliza ba nesidade báziku ninian.

Ho kondisaun sira ne’ebé ema hotu akompaña Plataforma Nasionál BESI hanesan organizasaun rede ne’ebé hola papél servisu advokásia, entaun deskobrimentu sira ne’ebé iha, intervensaun sira ne’ebé durante ne’e halo mak rekolla informasaun sira ne’e, problema sira ne’e iha teritóriu laran liu husi membru, parseiru sira, kombina deskobrimentu sira ne’e kontinua advokásia ba iha governu, Parlamentu Nasionál oinsá atu kria polítika no tau investimentu ne’ebé seriu bele dezenvolve setór bee iha ita nia rain.

Tanba, intervensaun sira ne’ebé halo liu husi ánaliza ba OJE mós halo peskiza hodi bele hetan dadus sira ne’ebé relevante ho dezenvolvimentu iha setór bee, kontinua advoka liu husi submisaun, pareser sira, diálogu nasionál sira ne’ebé realiza meius ida mak lori direitamente lideransa komunitáriu sira ne’ebé durante ne’e sira mós preokupa tebes ba sira nia komunidade sira bainhira atu asesu ba bee.

Tanba ema hotu konsiente katak komunidade sira iha area rural sai sofre liu tan bainhira asesu ba iha bee, kestaun tanba bailoron naruk, bee matan barak ma hahú maran, problema mós liga ba iha udan bo’otsira ne’ebé dala ruma prejudika mota estraga bee matan sira, entaun sira asesu ba iha bee sira ne’ebé dala ruma ho kór merak.

Nune’e, Xefe Suku sira ne’ebé ohin loron partisipa diálogu selebra loron mundiál bee ne’e mai husi munisipiu sira hanesan Baukau, Vikeke, Ermera, Aileu, Likisa, Dili, no mós Kovalima

Nune’e mós Xefe Suku Tekinomata, Postu Administrativu Laga, Munisipiu Baukau Abilio Diamantino Ximenes hatete, nu’udar Xefe Suku Tekinomata sente orgullu, tanba sai selesaun ida ba Asosiasaun Hak ninia lista atu bele mai tuir semináriu loron bee nian iha Dili,

Nia haktuir, ida ne’e haksolok bo’ot ida, liu husi ida ne’e mak bele hato’o progressu dezenvolvimentu kona-ba dezenvolvimentu bee ba komunidade iha Suku Tekinomata, no saida mak sei presiza bele hato’o liu husi ida ne’e ba membru governu.

“Suku Tekinomata, Postu Administrativu Laga, iha aldeia haat, Bolubai, Kaika Salari, Itidão, Samaguia, totál populasaun 2.375 maibé maiória seidauk iha fatin balun, tanba Suku Tekinomata iha area ida ne’ebé foho no area ida iha tetuk, sira ne’ebé hela iha tetuk hetan ona bee moos maibé seidauk ejeniku, mas ida ne’ebé iha foho oras ne’e daudauk sira sei halerik terus ba bee moos. Primeiru ha’u sei reforsa kona-ba programa bee moos nian ba hotu-hotu ba fatin ne’ebé seidauk hetan bee moos ida ne’e servisu ida ne’ebé ami lideransa konsellu suku nian, ami bele tenta hakbesik-an ba Bee Timor Leste,” haktuir nia.

Nune’e, iha tempu badak bele ba halo assement ba fatin sira ne’ebé presiza ona bee no ba fatin sira ne’ebé iha ona bee maibé seidaik ijeniku ida nee mós presiza tulun husi Bee Timor Leste nian. Tanba, komunidade sira ne’ebé seidauk asesu ba bee moos ne’e daudaun asesu hela bee mota, bainhira tempu udan, mota tun bee merak.

Alende ne’e mós agrikultura, Suku Tekinomata ne’e iha natar bo’ot, maiória ne’e profisaun agrikultór maibé durante ne’e sira sei uza sira nia tékniku uluk ninian premitivu, seidauk tama iha modernu ne’ebé bainhira tempu udan mota mai sempre sobu nafatin sira nia kanu ne’e.

“Ami presiza tebes governu oinsá atu hanoin kona-ba irigasaun ne’ebé iha kompeténsia kategória projetu bo’ot, aldeia haat ne’e kuaze afeita hotu,” tenik nia.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV