Covid Tinan Ida, HNGV Rejista Moras Mental 2.231, Maioria Joven Featured

By Ekipa INDEPENDENTE Marsu 24, 2021 1480
Moras mental. foto: google Moras mental. foto: google

DILI: Durante periodu Covid-19 iha Timor-Leste, hahú husi fulan Marsu 2020 to’o fulan Marsu 2021, la’os de’it kazu pozitivu Covid-19 mak sa’e, maibé númeru ema ne’ebé sofre moras mental mós sa’e, maioria foin-sa’e.

Aleinde ne’e, iha mós moras Anxiety Disorder (gangguan kecemasan) ne’ebé provoka husi sentimentu tauk la ho razaun. Kazu ne’e maioria mosu tanba sentimentu tauk iha situasaun pandemia Covid-19.

Tuir dadus husi Hospital Nasionál Guido Valadares (HNGV), iha tinan ida nia laran, ema moras mental ne’ebé rejistu hamutuk 2.231. Husi númeru ne’e na’in 210 mak baixa iha HNGV, no na’in 2.021 halo tratamentu externa.

Médiku Espesialista Psikiatra iha HNGV, Gaspar Quintão hatete, husi total númeru ema moras mental ne’e, barak liu sofre skizofrenia, depresaaun no tenta atu oho an.

Skizofrenia nu’udar problema mental ne’ebé akontese iha tempu naruk. Problema ne’e halo pasiente sofre alusinasaun, deluisaun, destrui hanoin, no mudansa hahalok, Sintoma refere nu’udar sintoma husi psikose, katak kondisaun ida ne’ebé pasiente defisil atu halo diferensia entre realidade ho ninia hanoin rasik.

“Hahú husi fulan Marsu (2020) momentu tama ona Covid-19 to'o fulan Marsu agora (2021) ami-nia internamentu iha ami-nia lista pasiente (moras mental) sira ne'ebé baixa hamutuk 210, husi númeru ne’e mane 92, feto 118,” dehan nia iha nia knar fatin, HNGV, Tersa (23/03).

Aleinde pasiente ne’ebé baixa, nia hatutan, iha pasiente ne’ebé halo konsulta externa ba OPD (Outpatient Department) ho númeru ne’ebé boot liu.

“Tinan kotuk mai to’o agora, ami rejistu totál pasiente (ODP) hamutuk 2.021, husi númeru ne’e feto mak barak liu, sira ne’e mai konsulta externa de’it, la mai ho moras grave, depois doutor fó aimoruk sira halo tratamentu iha de’it uma,” informa nia.

Mediku ne’e dehan, iha pasiente balun ne’ebé baixa tanba tenta atu oho an no iha mós pasinete ne’ebé mai koalia mesmesak.

“Sira ne’ebé atu oho an ne’e sira mai hatalik an, tenta hemu baigon, sira hemu racun tikus mós mai, sira ne’e kuaze foin-sa’e de’it mak barak, no kauza ne’e husi problema uma-laran no problema domin,” dehan nia.

Aleinde ne’e, nia hatutan, iha pandemia Covid-19 ne’e iha mós kazu moras Anxiety Disorder (Gangguan Kecemasan).

Anxiety Disorder nu’udar kondisaun ida ne’ebé ema ida fasil atu sente laran-susar (cemas) ba buat hotu, maske dala-ruma iha hela kondisaun normal.

“Pandemia ne’e rasik hamosu no hasa’e tan moras mental no liu-liu Anxiety (Disorder) ne’e rasik, to’o ami mós nota katak estaf sira ne’ebé servisu iha area saúde nian sira mós afeta hotu,” dehan nia.

Tan ne’e, nia husu atu iha situasaun pandemia Covid-19 ne’e ema hotu labele ta’uk demais.

“Anxiety moras ida ne’ebé mosu tanba ta’uk ida ne’ebé laiha razaun. Kuaze ema balun to’o mai ho Anxiety hodi hamosu depresaun ba an rasik,” nia hatete.

Entretantu, tuir definisaun ne’ebé jornal INDEPENDENTE asesu husi www.kompas.com, ne’ebé sita husi Mayo Clinic, Anxiety Disorder (gangguan kecemasan) nu’udar problema saúde mental ne’ebé halo ema sente laran-susar (khawatir) no taur demais bainhira hasoru situasaun lorloron.

Laran-susar (cemas) loloos nu’udar emosaun ne’ebé normal ida, maibé Anxiety Disorder halo ema ne’ebé sofre sente laran-susar ne’ebé beibeik.

Dala-ruma tauk ne’ebé nia sente sai atakasaun paniku iha menutu balun nia laran. Ida ne’e iha potensia boot hodi prejudika ema-nia atividade lorloron tanba susar atu kontrola nia emosaun.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV