Prezerva Istória iha Futuru, Governu Integra Tais ba Kuríkulu Eskolár Featured

By Cesarina de Carvalho Maiu 05, 2024 139
Tais. Foto:Google. Tais. Foto:Google.

DILI: Ministru Juventude Desportu Arte no Kultura (MJDAK), Nelyo Isaac Sarmento hatete, tais nu'udar patrimóniu kulturál husi Timor-Leste, ne'ebé presiza prezerva atu keta lakon nia istória iha futuru, nune'e Governu hahú integra tais ba iha kuríkulu eskolár ba ensinu terseiru síklu.

"Governu forma komisaun ida, komisaun ida ne'ebé servisu espesiál liu haree kona-bá valor tais ne'e, tais hanesan patrimóniu ida ba ita-nia rain, agora ita sai tiha ona hanesan patrimóniu ida ita tenke prezerva, ita prezerva ne'e mak ami iha hanoin ida katak ita tenke integra iha Edukasaun, hodi bele sai matéria edukasaun ida, nune'e kontinua husi jerasaun ba jerasaun hodi koñese no hatene ita-nia tais no oinsá halo produsaun ba tais ne'e. Tanba ne'e ohin halo semináriu ida atu ko'alia kona-bá durante ita halo peskiza ne'e, mai tau hamutuk iha ne'e hodi halo diskusaun para Ministériu Edukasaun haree katak serve duni ona sai hanesan matéria edukasaun ida para bele hanorin ba estudante sira iha terseiru siklu ka lae," dehan ministru Nelyo, bainhira halo abertura ba semináriu integrasaun tais ba Kurríkulu Eskolar 3⁰ Síklu, iha salaun Infordepe, Balide, Segunda (29/04).

Iha semináriu ne’e, nia esplika, tais la'ós ema soru de'it maibé aprende buat barak, aprende tais ne'e rasik, kábas  ne'e halo kór oinsá no oinsá forma (motif) ne'e so ema ne'ebé iha duni koñesimentu ba ida ne'e.

"Entaun ita lakohi talentu hirak ne'e lakon iha ita nia jerasaun tuir mai, entaun ita presiza introdúz ida ne'e iha eskola atu labarik sira joven sira bele aprende no hatene nafatin ida ne'e ba oin. Ita tenke introdúz ona, tanba iha ema barak mak hatene de'it tais maibé la hatene ninia sejarah (istória) loloos, entaun husi ne'e ita bele introdúz ona, no tanbasá estadu ida ne'e esforsu maka'as hodi defende tais ne'e nu'udar patrimoniu ida, tanba ne'e nu'udar produtu orijinál husi timor oan sira ho karia tradisionál, la'ós tanba nia aprende maibé ne'e turun menurun (jerasaun ba jerasaun) husi ita-nia beiala sira," nia esplika.

Ministériu Edukasaun (ME), Dulce de Jesus, agradese tebes tanba, MJDAK, integra tais ba iha kuríkulu eskolár ho objetivu atu istória tais nia labele lakon iha jerasaun ba jerasaun.

"Agradese tebes tanba ohin Ministériu rua ne'e konsege tuur hamutuk, atu lori servisu ne'ebé mak iha MJDAK mai integra ho servisu Ministériu Edukasaun nian, ne'ebé mak iha responsabilidade boot atu garante katak saída mak prodúz husi MJDAK ida ne'e, atu bele fó kontinuedade liu husi kuríkulu. Tanba ita-nia oan sira mak futuru nasaun ida-ne'e nia, sira mak ema ida ne'ebé sei kontinua kultura ida-ne'e, sé ita prodúz de'it sein fó koñesimentu ba labarik sira hodi estuda entaun ita bele dehan katak atu garante nia sustentabilidade ne'e susar oituan," Ministra esplika.

Governante ne'e hatete, dadaun ne'e Ministériu Edukasaun halo hela revizaun ba kurríkulu 3⁰ síklu nia, nune'e tempu di'ak tebes atu integra mós tais ne'e ba iha laran.

"Ministériu Edukasaun halo hela revizaun ba kurríkulu 3⁰ síklu, ne'e tempu di'ak tebe-tebes atu integra matéria ne'e tanba iha mós disiplina ida arte i Kultura, entaun ida ne'e simples ita lalika ba buka tan matéria tun sae maibé matéria ne'e kompletu tiha ona agora ita integra tiha hein ita jere de'it nia tempu atu estuda ne'e, 7⁰ ano aprende iha parte saída, 8⁰ no 9⁰ ano aprende iha parte saída," dehan nia.

Nia informa, dadaun ne'e hahú uluk iha ensinu 3⁰ síklu, hafoin planu ba oin bele integra mós ba iha ensinu sekundáriu sira.

"Ita mós haree katak ba oin karik bele kontinua iha ensinu sekundáriu. Maibé neste momentu Ministériu rua konkorda ona atu inklui matéria tais ne'e rasik iha disiplina arte i Kultura. La'ós mós ba arte i Kultura de'it, por ezemplu ita iha matéria aprendizajen língua Portugés no Inglés testu ne'ebé kona-bá tais ita tau iha língua rua ne'e. Nune'e mós bele tau iha kímika hodi oinsá bele hatene ka reasaun husi kor ida bele sai fali ba kor seluk, bele hanorin reasaun kímika liu husi saída mak akontese bainhira ita hasai kór husi aitahan ka ai abut ida hodi bele fó kór ba kábas ida ne'ebé ita presiza uza. Entaun ikus mai tais ne'e matéria interdisiplinariu la'ós iha arte kultura de'it. Ida ne'e mak ita-nia rikusoin ida boot tebe-tebes entaun ita tenke iha responsabilidade tomak atu bele prezerva i kontinua," nia informa.

Relasiona ho manuál prosesu la'o hela, kuandu halo kurikulu Ministériu presiza iha livru, presiza iha manuál ba profesór nune'e mós ba estudante, ne'e tenke kompletu. Prosesu la'o hela, tinan oin finaliza no iha 2026 iha ona kurríkulu.

"Agora prosesu hela no ita sei finaliza iha tinan oin, depois iha 2026 nia iha kurrikulum ona. Durante 2024 to'o 2025 ita halo projetu try out iha eskola sira. Ita hetan tradisaun nia valor iha ninia kapasidade hodi liga jerasaun pasada prezente no futuru. Hatama tais iha ba kuríkulu importante tebes ba labarik sira-nia ligasaun ho sira-nia identidade nu'udar timoroan. Ita tenke konsidera tais nu'udar lian visuál ida, ne'ebé identifika ita-nia abut rasik, nune'e labele mate ka labele lakon," nia esplika.

Prezidente Rede Soru Na'in, Luciana Guterres, sente kontente tanba Governu bele rekoñese tais hodi integra ba iha kuríkulu eskolár atu istória tais ne'e labele lakon husi jerasaun ba jerasaun.

"Ami Rede ba Soru Na'in hotu-hotu iha teritóriu sente kontente tanba bele integra ona tais ba iha kuríkulu hodi hanorin ba ita-nia oan sira atu labele lakon patrimóniu kulturál ne'e iha futuru," dehan nia.

Nia informa, ba oin sei servisu hamutuk ho parseiru dezenvolvimentu sira atu nafatin promove tais ne'e ba oin atu keta lakon nia istória.

"Ita nia tais nu'udar patrimóniu kulturál iha Timor-Leste nia, ba oin ita tenke servisu maka'as ho ita-nia parseiru dezenvolvimentu sira, liuliu ba iha ita-nia rede soru na'in sira iha suku no aldeia, atu nune'e ita promove nafatin hodi prezerva ita-nia tais sira hodi labele lakon ba oin," nia esplika.

Dadaun Rede Soru estabelese ona iha munisípiu neen, Vikeke, Lautém, Baucau, Bobonaru, Oe-cusse ho Suai, ida-idak soru ho ninia identidade rasik, ne'ebé ba rede soru na'in sira komesa habarak ona sira-nia tais hodi tama ona ba iha merkadu.

Rede Soru Na'in estabelese iha munisípiu 6, iha ona grupu 50, ho nia totál membru rihun ida atus rua neenulu resin neen.

"Hahú husi munisípiu ne'e, depois mak kontinua ba iha munisípiu sira seluk ba planu iha futuru," nia hakotu.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Segunda, 06 Maiu 2024 21:21

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« May 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31