Print this page

Iha Solidaun Laletek Letefoho Featured

By Januário Assunção Marsu 19, 2019 6508
Komunidade Suku Gulolo, Abel Exposto (53), hela mesak iha baraka kiik ne’ebé harii iha laletek foho besik estrada-ibun, Letefoho, Ermera. FOTO: INDEPENDENTE/ Januário Assunção Komunidade Suku Gulolo, Abel Exposto (53), hela mesak iha baraka kiik ne’ebé harii iha laletek foho besik estrada-ibun, Letefoho, Ermera. FOTO: INDEPENDENTE/ Januário Assunção

ABU-ABU hahú sees an hafoin loron sorin falun laletek iha foho kiik besik Estrada Suku Gulolo, Letefoho, Munisipiu Ermera. Husi dook, matan haree hetan baraka kiik ida ne’ebé didin ho kalen ferujen.

Karik la toman sa’e foho, presiza menutu balun atu bele to’o iha fatin kiik ne’e. Klaru is sei-boot no sei sente isin manas uitoan, maske nune’e kosar sei la turuk bainhira ain sama iha laletek tanba anin fresku ne’ebé see isin.

Iha laletek ne’e nia ninin, besik estrada, hamriik uma kiik ida ho medida metru 3x3 ne’ebé didin ho kalen ne’ebé hahú ferujen no ‘sadere’ hela iha foho ne’ebé kee ho modelu didin. Uma kakuluk taka ho kalen, maibé la prega metin no tenke hanehan ho ai no fatuk balun atu bele tahan bainhira anin boot mai.

Iha uma kiik ida ne’e mak Abel Exposto hela. Mane ne’ebé moris iha tinan 1966 ne’e sei mesak. Nia seidauk konsege hetan feto ida hodi bele hamaluk nia.

Abel deside hodi harii baraka kiik ne’e iha tinan 2018 hafoin nia uma ahi haan. Tanba kbiit ne’ebé la to’o no kondisaun saúde ne’ebé ladun di’ak, Abel la konsege atu halo uma ho kondisaun ne’ebé di’ak liu. Nia kbiit mak to’o iha ne’e de’it.

Hafoin nia uma ahi haan, Abel simu de’it ajudus umanitaria hodi atende nia nesesidade bazika, no to’o ohin seidauk simu ajudus material konstrusaun.

Abel hein atu hetan ajudus refere, tanba nia kondisaun saúde ne’e la permite ba nia atu halo serbisu todan no kbiit laiha atu bele hetan osan hodi sosa material konstrusaun.

Baraka kiik ne’ebé Abel harii iha laletek ne’e la merese atu bolu uma, tanba bainhira udan monu-rai udan been sulin tama.

“Kuandu udan tuun iha kalan ha’u toba la di’ak, ne’e udan-been tama uma laran, bee nalihun, ne’e ha’u hadeer to’o rai naroman, udan para mak toba fali,” dehan Abel iha dadalia ida ho jornalista diariu ne’e iha nia hela fatin, foin lalais.

Maske ho kbiit ne’ebé uitoan, la signifika Abel tuur de’it hodi hein. Nia mós haka’as an hodi kaer serbisu atu bele hadia nia moris sai di’ak liu.

“Ha’u-nia nia ain uat sente sin no foti labele bainhira ha’u kaer serbisu todan, hau la’o dook ne’e ain moras loos, entaun ha’u tenke deskansa,” dehan Abel hodi hatudu nia ain parte loos.

Atu bele sustenta nesesidade lorloron, Abel ba hili ai-maran hodi kesi hamutuk no butuk iha estrada-ibun hodi fa’an. Osan husi rezultadu fa’an ne’e mak balun nia uza hodi sosa foos lata ida ka rua, tan osan ne’ebé nia halibur labele sosa kotu foos karon ida.

Maske oin-kulit hahu namkurut maibé esperansa la namlaek. Biar fuuk hahú mutin ba daudauk maibé la hamihis korajen atu hein. Iha fuan laran Abel hein katak iha loron ida nia sei konsege muda nia vida moris, hela iha uma ho kondisaun di’ak, iha rendimentu ne’ebé sufisiente hodi tau-matan ba nia feen no oan sira ne’ebé Na’i sei intrega ba nia. Karik aban, karik bainrua, seidauk serteza. Maibé klaru katak nia sei hein.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Tersa, 19 Marsu 2019 11:00