ZEESM Timor-Leste-Harii Loron Aban Bainrua Featured

By KI Jullu 20, 2017 926
Presidente ZEESM Timor-Leste Mari Alkatiri Presidente ZEESM Timor-Leste Mari Alkatiri

Vizaun ZEESM TL nian mak kona-ba ekonomia ida-ne’ebé sei inklui ema hotu hotu, iha sira-nia nivel no kapasidade, la’ós de’it hanesan sujeitu maibé hanesan parte iha prosesu. Nia hanesan modelu ekonómiku ida-ne’ebé sei tau povu sira iha klaran, nu’udar rohan ida nomós nu’udar fasilitadór ba mudansa, ho nia foku ba justisa no ekuidade sosiál. ZEESM TL nia hakarak mak atu kria ekonomia ida-ne’ebé ema hotu hotu bele hetan asesu no kontribui ba. Ida iha-ne’ebé ema hotu hotu sente katak sira halo parte.

Rejiaun Administrativu Espesiál nu’udar instrumentu polítika foun no inovadora hodi fó dalan ba governasaun efetivu, redusaun kiak no beinestar ekonómiku no sosiál iha Oé-Cusse. Nia hanesan instrumentu ne’ebé sei halo ita-nia vizaun ba ekonomia kondusível atu sai realidade.

Ita buka atu prodús estrutura governasaun rejionál, fleksivel, efisiente no abilitadu ho teknolojia ne’ebé iha foku ba inovasaun polítika no prestasaun servisu ba dezenvolvimentu ekonómiku sosiál.

Ita sei halo ida-ne’e liuhosi rekoñesimentu importánsia produtór ki’ik sira-nian. Feto no mane sira-ne’ebé bele hahoris produtu sira-ne’ebé prodús ita-nia hahán no lori nia bá merkadu. Setór privadu foin moris nian ne’ebé sei investe ba no kria empregu foun.

Ita sei halo ida-ne’e liuhosi harii baze ekonómika forte sira ba Oé-Cusse.

Ita kria tiha ona ponte sira hodi halo fasil liu atu hakat liu mota sira. Ita harii tiha ona estrada sira atu nune’e povu sira sei iha asesu ba eskola, fasilidade saúde no merkadu sira. Ita hadi’ak tiha ona asesu bá-mai Oé-Cusse liuhosi hadi’ak nia portu, nia aeroportu, no nia dalan bá-mai iha rai. Ita hadi’ak tiha ona irigasaun, área ida krítiku ba agrikultura.

Ita kria tiha ona sentrál elétrika ida-ne’e sei fornese eletrisidade natoon ba dala tolu liu dezenvolvimentu atuál ne’e no ita sei aumenta nia rede no povu sira-nia asesu ba nia fulan ba fulan, kilométru ba kilométru.

Ita aumenta tiha ona biban ba formasaun ba traballadór saúde sira, hodi fó dalan ba médiku Timoroan sira atu hadi’ak sira-nia abilidade, aumenta solusaun teknolójiku sira hodi prevee nesesidade saúde sira no aumenta kapasidade ba postu saúde sira iha fatin rurál sira atu serve sira-nia kliente sira.

Pasu ida-ida ne’e sei fó dalan ba setór privadu atu sai boot liután, sustentavel ho seguransa hosi fornesimentu eletrisidade konfiavel, bee-moos no saneamentu, rede transporte di’ak liután no vizaun klaru kona-ba ita-hotu nia dalan bá oin.

Ita iha fiar metin ba turizmu bazeia-iha-komunidade, no kria hela prosedimentu governasaun efisiente hodi fó apoiu ba organizasaun lokál sira, nomós atu matadalan dezenvolvimentu no promosaun ba servisu no produtu foun sira.

Ita sei esplora setór ida-ne’e nia interasaun barak ho setór sira-seluk, Nomeadamente agrikultura, beinestar-sosiál no ambiente. Ita koko atu kapitaliza iha atividade no interasaun no oportunidade oin-barak ne’ebé mosu tanba la haree de’it liuhosi matan dezenvolvimentu integradu no sustentavel nian.

Iha dezafiu barak nafatin. Dezigualdade iha rendimentu tenke hetan resposta. Dezempregu juventude tenke hetan resposta. Hamlaha no kiak tenke hetan resposta. Agrikultura no empregu, no kriasaun sistema fornesimentu hahán metin no seguru tenke sai prioridade.

Mai ita sei hahoris ita-nia abanbainrua. Ita iha vizaun ba Timor-Leste justu no nakonu ho oportunidade.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV