Print this page

Timor GAP Jere FP, LH Husu PR Lú Olo Veta Lei Rua Featured

By Pedro Alves Martins Jullu 30, 2019 5336
Sosiedade Sivil Lao Hamutuk Sosiedade Sivil Lao Hamutuk

DILI: Alterasaun lejizlasaun lei haat ne’ebé Parlamentu Nasionál aprova hodi lori ba Prezidente Republika, Francisco Guterres Lú Olo, atu promulga balun bele fó perigu ba futuru Timor-Leste, liuliu kompeténsia ba Timor GAP hodi jere osan mina-rai nian.

Ne’e duni, sosiedade sivíl sujere ba Xefe Estadu atu promulga lei rua no veta lei rua seluk. Lei ne’ebé premite bele promulga maka rezolusaun kona ba Tratadu Fronteira Marítima no Alterasaun Lei Tributária. Nune’e, husu atu veta Alterasaun Lei Fundu Petrolíferu no Lei Atividade Petrolíferu ne’ebé fó kompeténsia ba kompañia estatál Timor GAP foti direita osan husi fundu petrolíferu ba halo Investimentu tanba sei hamosu perigu.

“Governu no Parlamentu Nasionál permite ba Timor GAP asesu osan husi ne’ebá (Fundu Petrolíferu) la'o hamutuk iha área ida ne’e perigozu”, dehan Koordenadór La'o Hamutuk, Celestino Gusmão, iha knaar fatin, horisehik.

Tuir nia, Prezidente Republika seidauk bele promulga lei ne’e tanba instrumentu investimentu Timor-Leste hala'o durante investe oin rua bonds no royalties iha Estadus Unidus Amérika (EUA) hodi asegura osan inan no hetan osan uitoan.

Maibé governu no parlamentu altera tiha lei fundu petrolíferu, iha tinan 2011, hodi investe iha merkadu royalties, dala ruma manan dala lakon. Tanba investe iha instrumentu finanseiru sira, kuandu merkadu manan Timor manan, maibé kuandu lakon Timor mós lakon osan.

Maski nune’e, investimentu ne’ebé durante ne’e halo fó ona retornu kuaze biliaun $5. Agora daudaun Governu Leste hakarak fali altera lei ne’ebé labele foti osan 3% investe iha kompañia ida hodi permite Timor GAP asesu 5% husi osan fundu petrolíferu ne’e bele dehan perigu.

“Ami dehan perigozu ne’e tanba operasaun fundu petrolíferu laiha limitasaun, tanba inklui buka mina no gás, operasaun, esplikasaun no fa'an”, tenik Celestino.

Nia hatutan, atividade buka mina no gás iha territóriu tomak, sei buka mak la hetan buat ida ka hetan maibé la viavel, osan sira ne’ebé uza ne’e sei soe de’it, tanba kompañia barak mak buka mina iha área eskluziva Joint Petroleum Development Area (JPDA) balun hetan la viavel sira husik de’it, ida ne’e mós kompañia internasionál sira uza rasik sira nia osan, Estadu TL la hasai osan.

Agora Timor-Leste liu husi Timor GAP hakarak buka mina no gás, maibé istória hatudu ona ema buka la hetan, prosesu kleur tanba Greater Sunrise deskobre iha tinan 1974 ne'ebé indonézia sei okupa Timor. Husi ne'ebá mai to’o ohin loron hetan de’it Kitan, seluk la hetan. Maski iha lisensa barak fó kompañia sira hodi buka maibé ikus mai sira sira hateten hetan maibé la viavel.

Veta Lei Rua Haree ba esperiénsia hirak ne’e, La'o Hamutuk husu ba Presidente Repúblika, Francisco Guterres Lú Olo, atu veta proposta alterasaun Lei Fundu Petrolíferu no Lei Atividade Petrolífera, maibé husu atu promulga rezolusaun kona-ba Tratadu Fronteira Marítima.

Peskizadór Lao Hamutuk, Marta da Silva hateten, tuir loloos lei atuál klaru ona, iha artigu 15 ne’e hateten, bonds no royalty, katak osan 5% bele investe ba kompañia internasionál, maibé problema mak governu fó kompañia estatál Timor GAP ne'ebé seidauk iha esperiénsia.

“Problema Timor Gap seidauk prienxe kritériu internasionál, signifika seidauk iha esperiénsia”, tenik nia. Maski kompañia Timor GAP hanesan kompañia Estadu nian, maibé haree durante sira eziste seidauk hatama retornu ida mai Estadu, nafatin gasta Orsamentu Jerál Estadu mai to’o ohin loron. Investimentu kompañia estatál Timor GAP la’ós atu sir aba halo fali estasaun mina sira hanesan iha Suai-Kovalima, tanba ne’e kompañia ki’ik sira mós bele halo. Presiza maka retornu boot hodi sustenta Estadu.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Tersa, 30 Jullu 2019 16:07