Oinsa COVID-19 Bele Daet ho Nia Maneira Halo Prevensaun? Featured

By Elsa Belinha Marsu 24, 2020 4090
Maun Boot Xanana Gusmao rega aimoruk kombate corona virus, iha Aeroportu Internasional, Nikolau Lobatu, Dili. Maun Boot Xanana Gusmao rega aimoruk kombate corona virus, iha Aeroportu Internasional, Nikolau Lobatu, Dili.

DILI:Komunidade sira labele paniku ho Timoroan sira mai husi rai liur ne’ebé hetan kuarantina. Kuerantina laos tanba ema ne’e positivu ona hetan sintoma corona virus (COVID-19), maibé maneiras kuerantina hanesan izolamentu ida ba sidadaun ida atu hadook an husi ema seluk ka hases nia husi relasaun interasaun tanba nia foin mai husi nasaun afeitadu corona virus. Atu nunee, karik identifikadu moras duni labele hadaet fali ba familia ho ema seluk iha sosiedade. Sira ne’ebé kuarantina ho nia status suspeitu katak foin deskonfia, no seidauk hetan moras corona virus.

Tanba ne’e, atu klareza liutan kona-ba sintoma virus corona oinsa atu daet no oinsa atu halo prevensaun, mai akompaña informasaun ne’e.

Corona Virus Deasses 2019 (Covid-19) nia transmisaun ne’e husi ema ne’ebé afeita ona ba virus refere liuhusi nia is ne’ebé kona.

Deklarasaun Organizasaun Mundial Saúde (OMS) nian katak, ema bele afeita ba Covid-19 husi ema seluk ne’ebé iha ona virus ne’e. Virus ne’e bele hadaet husi ema ba ema liuhusi ár husi inus ka ibun ne’ebé daet kuandu ema afeita ba virus ne’e me’ar ka fani ou dada iis.

Nomós transmisaun seluk maka ema ne’ebé afeita ba Covid-19 kaer sasan sira depois ema seluk kaer fali ba nia matan, inus ka ibun ne’e mós bele daet.

Nune’e mós ema ne’ebé afeita ba Covid-19 maibé la dezenvolve sintomas ruma nia ko’alia besik ema horon nia is ka ár ne’ebé sai husi nia ibun bele mós daet maibé nia impaktu ne’e kiik liu.

Tanba ne’e maka oinsa importante atu hadook an husi ema metro ida husi ema ne’ebé moras ka atu ko’alia ho ema seluk.

Husi versaun seluk mós hateten katak virus ne’e daet husi anin maibé OMS análiza katak nia risku boot ne’e maka dada is no kontaktu, liuhusi anin ne’e nia impaktu kiik.

Nune’e mós uza sintina hamutuk ho ema ne’ebé afeita ba Covid-19 ne’e nia risku hadaet ne’e kiik liu maibé fase liman regularmente depois uza haris fatin.

Tanba ne’e maka atu halo prevensaun no kuidadu ijiene atu labele afeita ba virus ne’e maka, fase liman regularmente ho sabaun no bee ka hamoos ho alkohol. Mantein distánsia minímu metro ida entre ema ne’ebé me’ar ka fani ou ko’alia. Hadook-an kaer ita nia oin. Taka ibun no inus kuandu me’ar ka fani. Hela iha uma kuandu sente la saudavel. Kuidadu an husi fuma sigaru no atividade seluk ne’ebé atu estraga pulmaun. Aprende kuidadu distánsia no evita an husi ema seluk. Labele halo viajen ba do’ok ka fatin públiku kuandu laiha nesesidade importante.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV