Mal-Nutrisaun 46%, Krónika Ba Seguransa Ai-han 36% Featured

By INDEPENDENTE Outubru 18, 2018 2637
Vise-Ministériu Saúde, Bonifácio Maukoli dos Reis Vise-Ministériu Saúde, Bonifácio Maukoli dos Reis

DILI: Dadus Ministériu Saúde (MS) hatudu 24% labarik ho idade 0 to’o fulan 59 hetan anemia no ba krekas no mós rasa badak 46%.

Ne’e duni, polítika MS liu husi kuidadu saúde primária hakbesik ba komunidade para bele utiliza ai-han lokál ne’ebé nutriente no fresku hodi dezenvolve seguransa ai-han iha Timor-Leste.

“Mekanizmu ba promosaun hodi utiliza mak prepara jardín hodi kuda ai-han atu bele prepara ai-han ne’ebé di'ak liu-liu ba inan isin-rua, bebé no inan ne’ebé fó susu no fó formasaun no eduka komunidade sira hodi prepara ai-han ne’ebé nutriente”, dehan Vise-Ministériu Saúde, Bonifácio Maukoli dos Reis, iha edifísiu Ministériu Finansas, horisehik.

Nia hatutan, ba sira ne’ebé ho komplikadu mal-nutrisaun moderadu no grave ne’e sei fó tratamentu liu husi suplementu ai-han nutritivu ne’ebé hanaran plafinat para hasae fali sira-nia saúde.

Hodi prevene moras ne’e aumenta, Bonifácio mós husu atu inan-sira bele hatene identifika ai-han ne’ebé iha nutrisaun di'ak ba família no tenke komprende, moderniza no variasaun ba ai-han sira ne’e atu labarik sira bele iha apetite hodi han.

“Ai-han ne’ebé ho nutrisaun la'ós sira ne’ebé husi lata ka armazein ruma, maibé ai-han ne’ebé fresku, la'ós katak tenke han ai-farina loron-loron maibé tenke iha variasaun hahán”, tenik nia.

Krónika Ba Seguransa Ai-han 36%

Entretantu dadus Ministériu Agrikultura Peska (MAP), identifika populasaun Timor-Leste 36% mak krónika iha seguransa ai-han, tanba laiha kapasidade atu produs ai-han nesesidade báziku ba moris saudavel hodi afeta ba dezenvolvimentu fíziku no intelektualidade.

Ministru Agrikultura no Peska, Joaquim Gusmão hateten, populasaun barak mak afeta ba krónika ai-han sufisiente ba moris ho fó risku ba moras mal-nutrisaun ba no afeta ba dezenvolvimentu fíziku no moris la saudavel.

Nune’e, atu hasae kapasidade produsaun maka MAP sei uza dadus atu foka ba seguransa ai-han no parseria sira tanba feto no mane ne’ebé servisu iha área agrikultura sira servisu atu redús mal-nutrisaun no hamlaha iha Timor-Leste.

Ema ne’ebé servisu iha toos presiza sira-nia hanoin atu forma komisaun kona-ba ai-han atu hadi'a nutrisaun, tanba sira-nia pratika koñesimentu ai-han agrikultór importante tebes. Produsaun ai-han ohin loron hasoru maka rekursu ne’ebé.

Nia dehan, MAP iha polítika sosa ai-han hodi suporta agrikultór sira liu husi negósiu ki’ik sira iha komunidade no bele minimiza mós distánsia ne’ebé iha karreta bele asesu ba tula produtu hirak ne’e.

Maski nune’e, akadémiku sira nian mós importante tetebes hodi halo investimentu tanba bele sai parseria ho setór peskiza hodi ajuda rezolve problema ai-han nutrisaun.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV