Kriminaliza Difamasaun, KHUNTO-CNRT Kontra MJ Carceres Featured

By Aquino Gomes Jullu 23, 2020 641
Kampanha CNRT ho KHUNTO iha eleisaun antesepada tinan 2018. Foto Dok. Kampanha CNRT ho KHUNTO iha eleisaun antesepada tinan 2018. Foto Dok.

DILI: Esbosu husi Ministru Justisa Manuel Carceres hodi kriminaliza difamasaun la’os de’it hetan reasaun kontra husi sosiadade sivil, akademiku no komunidade media, maibé hetan kontra mós husi bankada parlamentar ne’ebé fó apoiu ba governu.

Deputadu Bankada KHUNTO, António Verdiál de Sousa hatete, hanesan reprezentante povu iha Parlamentu Nasionál preokupa tebes ho politika Ministériu Justisa kona-ba asuntu kriminaliza difamsaun.

Deputadu António dehan, nu’udar estadu direitu demokratiku, ema hotu tenke livre hodi bele hato’o sira-nia espresaun.

“Ministériu Justisa ne’ebé halo hela esforsu hodi adita ita-nia Kódigo Penál klaramentu atan ha’u atu hatete, karik inisiativa ida ne’e mak realiza duni frankamente ita viola ona Konstitusaun Repúblika Demokratiku Timor-Leste artigu 40 kona-ba liberdade espresaun no informasaun,” dehan Deputadu António iha PN, Kuarta (22/07).

Nia dehan, difamasaun nia interpretasaun ne’e iha karakteriza ba kazu sivil  la’os krime.

Tanba ne’e, presiza mós haree Kódigo Sivil artigu 66 ne’ebé koalia kona-ba  naran di’ak, katak bainhira ema ruma halo difamasaun ba ema seluk, bele halo rekerimentu inisiál ba tribunál hodi bele kondena atu selu kompenasasaun ba naran di’ak.

“Atu kriminaliza difamasaun no injuria, tenke haree didi’ak lai artigu 187 Kódigo Penál, tanba artigu refere koalia hela buat seluk ida, nia refere liu ba ema seluk ne’ebé mak antes ne’e hatene hela ninia segredu, depois konta tuir ba ema seluk, buat ida ne’e mak hanaran devasa”.

Tan ne’e, nia hatete, maske KHUNTO nu’udar bankada ne’ebé apoiu governu, maibé la konkorda ho politika husi MJ Carceres.

“Ami mai fó solusaun ba governu, liu-liu Ministériu Justisa katak, Ministériu Justisa labele elimina artigu 187 Kódigo Penál, Ministériu Justisa kria uluk lai lei Sibernetika no lei seguransa Sibernetika, ho objetivu kotrola média sosiál, hafoin  mak bele haree ba lei sira seluk, hanesan difamasaun no injuria,” nia hatete.

Tuir nia, lei sibernetika mak merese iha tempu ohin loron, liu-liu tanba durante ne’e ema tolok no trata, barak liu mosu iha media sosial.

Tan ne’e, António husu ba MJ atu di’ak liu kolabora ho Ministériu Transporte no Komunikasaun hodi halo aprosimasaun ho PN atu hamosu konsensus ida ba kriasaun lei sibernetika.

“Objetivu fundamental Bankada KHUNTO mak nafatin fanu ita-boot sira (governu) halo netik buat ne’ebé mak serve ba ema barak, no halo ema barak sente haksolok iha sira-nia moris, nune’e ita-boot sira bele rai hela produtividade di’ak iha rai Timor ne’e.”

Iha fatin hanesan, Deputadu Bankada CNRT, Arão Noe de Jesus Amaral hatete, kriminaliza difamasaun ne’e asuntu ida ne’ebé mak diskuti naruk iha 2009.

Iha altura ne’ebá, nia hatete, bainhira aprova Kódigo Penál, Parlamentu Nasionál hasai difamsaun hodi tau iha Kódigu Sivil.

Tuir Eis Prezidente PN ne’e, bainhira koalia difamasaun iha lei hodi proteze, mak kodigu sivil, katak see mak sente prezudikadu bele ba halo keixa no se manan bele hetan indimizasaun husi ema ne’ebé akuza ka defama nia onra.

“Ha’u mantein pozisaun, kona-ba difamasaun mantein nafatin iha Kódigu Sivil, labele introdus iha Kódigu Penal, tanba ita hatama iha ne’e, ita fó fali pasu atus ida ba kotuk, iha tempu era sira ne’ebé mak ita liu tiha ona,” katak nia.

Tan ne’e, nia hein katak lei krimininaliza difamasaun sei la akontese iha TL,  tanba nasaun ne’e bainhira nia fundadór proklama iha 28 Novembru hanaran Repúblika Demokratika Timor-Leste.

“Se demokrasia, ita tenke husik ema-nia liberdade espresaun, depois see mak sente prezudikadu ba asaun sira ne’e, bele halo keixa hodi prosesa tuir kazu sivil. Prinsipiu ha’u la konkorda ba asuntu kriminaliza difamasaun,” nia afirma.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV