Print this page

KKFP: Rekuperasaun Ekonomia Tenki Fó Impaktu ba Povu Featured

By Joenaca da Conceicao Novembru 17, 2020 979
Prezidente KKFP, Juvinal Dias. Prezidente KKFP, Juvinal Dias.

DILI:Konsellu Konsultivu Fundu Petrolíferu (KKFP) husu atu polítika ba rekuperasaun ekonomia tenke iha oportunidade ekonómiku ne'ebé fó impaktu ekonomia ba povu nia moris.

Prezidente KKFP, Juvinal Dias hatete, polítika ba rekuperasaun ekonomia tenke iha polítika hodi hamenus importasaun, fó subsidiu ba produtu agrikula sira no loke espasu ba atividade komersiál atu bele fó oportunidade ba povu hodi partisipa iha atividade ekonómiku.

"Tenke iha polítika hodi hamenus importasaun, tenke fó subsidiu ba produtu agrikula sira, tenke fó espasu ba atividade komérsiu sira ba povu atu hala'o atividade ekonómiku, bele fasilita atu sai hanesan fatin ekonómiku ba povu sira, area turistiku sira bele sai hanesan fatin ekonómiku la'ós fatin ne'ebé ema atu ba haree de'it maibé bele fó mós impaktu ekonómiku ba komunidade sira,"dehan nia intervensaun ba audensia públika iha PN ohin.

Pezidente KKFP ne'e mós husu ba Governu atu presija mós fó apoiu ba setór privadu sira atu bele kria industria prosesiamentu ba produtu lokal sira atu nune'e produtu hirak ne'e bele sai hanesan subtituisaun ba produtu importasaun sira.

Alende ne'e, KKFP rekomenda ba Governu tenke iha kapasidade atu ezekuta orsamentu tuir regra rendimentu sustentavel estimativa (RSE) nian, katak aumenta rendimentu domestika atu bele iha balansu ho despeza.

“Ami mós rekomenda ba PN atu haree alokasaun orsamentu ba projetu pendente sira ne'ebé antes ne'e aloka ona osan maibé rejultadu laiha ida ne'e presija fó atensaun, ida maka prosesu rekuperasaun ekonomia no projetu 43 ne'ebé sei problema, se projetu ne'e gasta de'it orsamentu no laiha justifikasaun finanseiru karik di'ak liu lalais ka tan gasta ona osan ba buat sira ne'e,"haklaken nia.

Politika rekuperasaun ekonomia ne’e mosu hafoin Timor-Leste hasoru pandemia Covid-19. Governu sei apoiu kompania lukrutivu no seim lukrutivu hotu ne’ebé rejistu ona iha Instutu Nasional Sesuransa Sosial (INSS) hodi rekopera hikas sira nia kondisaun.

Rate this item
(0 votes)