KKFP: Di’ak Liu Foti Osan FP ho Dalan Seguru Featured

By INDEPENDENTE Jullu 29, 2019 4048
Mina Timor Mina Timor

DILI: Prezidente Konsellu Konsultivu Fundu Petrolíferu (KKFP), Padre Julio Crispim Ximenes Belo, hateten pozisaun KKFP la kontra investimentu ba área petrolíferás, maibé fó opsaun atu hili dalan ida ne'ebé mak seguru liu.

"Dalan seguru liu mak ne'e órgaun soberania sira idak-idak hola nia funsaun iha fundu petrolíferu hodi nune'e fó ba Timor GAP hodi halo nia servisu, maibé opsaun polítika maka autoriza Timor GAP halo aplikasaun direita hosi fundu petrolíferu ba atividade operasoens petrolíferas. Pozisaun KKFP nian mak ne'e di’ak liu ita liu husi dalan ida seguru,”dehan nia iha UNDIL, Sesta foin lalais.

Tuir nia katak, di’ak liu órgaun soberania sira hala’o nia funsaun idak-idak tuir Konstituisaun hateten no Timor Gap mós hala’o nia funsaun nuudar Empreza Públiku, maibé nafatin atinje objetivu investimentu nian.

Entretantu Kompeténsia Parlamentu Nasionál hatuur ona iha Konstituisaun, artigu 95 no 96 kona-ba aprovasaun fiskalizasaun no aprovasaun orsamentu kada tinan. Kapítulu III Kompeténsia Governu nian, tuir artigu 115, alínea d, hateten prepara planu no Orsamentu Jerál Estadu nian hodi hala’o wainhira hetan tiha aprovasaun hosi Parlamentu Nasionál.

Tribunál Rekursu nia knaar halo fiskalizasaun ba legalidade públika no julgamentu ba estadu nia kontas no fó vistu tuir artigu 129.

Maibé, bainhira Presidente Repúblika mak promulga Lei Fundu Petrolífera mak naar órgaun seberania sira la funsiona, fó permite ba Timor Gap foti direitamente osan husi fundu petrolíferu.

Parlamentu Nasionál halo ona alterasaun ba daruak Lei Fundu Petrolífera númeru 9/2005, 3 Agostu foin lalais ne’e.

Padre Crispim ne’e esplika, artigu 15-A kona-ba investimentu operasaun petrolífera, permite mós Timor GAP foti direitamente osan husi fundu petrolíferu atu aplika ba operasaun petrolífera.

Nia dehan, bainhira Timor GAP sei realiza, iha númeru 2 no 3 dehan katak la aplika númeru 15.

Artigu 15 (a) ne'ebé emenda no agora aprova ona ne’e afasta artigu 14 kona-ba kompeténsia governu ninian no afasta kompeténsia Parlamentu Nasionál ba aprovasaun ne'ebé atu investe ba iha atividade petrolífera.

Nune’e mós artigu 22 kona-ba Lei Atividade Petrolífera mós afasta vistu previu husi tribunál, ne'e dehan investimentu fundu petrolíferu ba iha atividade petrolíferas ne'ebé Timor GAP halo operasaun ne'e proposta la liu husi governu, la hetan aprovasaun husi Parlamentu no afasta kompeténsia tribunál nian atu fó vistu préviu.

Nia dehan, bainhira alterasaun lei ba atividade petrolíferu ne’e Prezidente Repúblika promulga ona, Timor GAP bele husu pedidu ba Banku Sentrál tuir artigu 15-A ne'e, tanba Banku Sentrál mak sai hanesan jestór operasionál bele transfere osan ba Timor GAP hodi finansia operasaun petrolíferas ne'ebé mak sei selebra husi Timor GAP.

"Vantajen mak ne'e Timor GAP bele hetan fasil loos atu finansia ninian atividade petrolífera, agora ninia desvantajen maka Parlamentu lakon ninia podér halo aprovasaun nomós fiskalizasaun, governu lakon ninia podér atu bele halo proposta ba parlamentu, tribunál mós lakon nia kompeténsia atu fó vistu ba foti osan, ninia konsekuénsia mak ida nee",dehan nia.

Maske nune’e, nia dehan, polítika estadu nian oinsá mak atu fasilita investimentu iha área petrolífera, ne'ebé korresponde ho delimitasaun fronteira marítima ne'ebé tama iha tratadu ne’e.

Padre Crispim hatete, kona-ba Timor GAP bele foti direitamente husi fundu petrolíferu, ne'e opsaun ida ne'ebé estadu foti nu'udar atu fasilita investimentu.

"Timor GAP tenke investe di'ak, nia tenke kuidadu osan ne'e tanba povu nian no hatene responsabiliza, labele lakon doit ida ba iha rai fuik maran, tenke monu iha rai bokur para fó fali lukru di'ak ba estadu nomós ba iha fundu petrolíferu, ida ne'e mak ita hotu hakarak,” nia rekomenda.

Maski Timor Gap foti direita fundu petrolíferu, maibé iha artigu 15 ne’e hateten mós katak, Timor GAP labele foti liu pursentu 5 (5%).

Signifika katak Timor GAP iha operasaun petrolífera ruma, nia bele foti hodi tau no hahú nia operasaun petrolífera. Pursentu 5 ne’e la'ós foti tinan-tinan, see tinan ida ne'e laiha atividade petrolífera, Timor Gap la foti, nia só foti iha operasaun petrolíferas”.

"Hosi pontu de vista investimentu, valór 5% ne'e enkuadra nafatin iha investimentu, kapitál ne'e mak ninia valór nee mak halai ba investimentu ida ne'ebé enkuadra iha 5%, mas valór totál ne'e nia la muda,”Padre esplika.

“Ezemplu ita foin lalais foti $650 milloens hodi sosa asoens, nia la sai husi fundu tanba ida ne'e konsidera investimentu’’.

Nia hatutan, see liu husi OJE redúz, tanba osan cash mak sai, ida $650 milloens ne'e sei enkuadra iha pursentu 5.

‘’Nia konsekuénsia mak ne'e, 5% ba iha Timor GAP ne'e hanesan asoens. Como hanesan asoens, see iha momentu ida ita presiza osan cash, husu ba Timor GAP atu fa'an, entaun fa'an mak asoens, ne'e depende ba polítika estadu nian,”dehan Prezidente KKFP.

Tuir konstituisaun RDTL, Kapítulu II, artigu 85 kona-ba kompeténsia Prezidente Repúblika, alínea a, hateten promulga diploma lejislativa no haruka publika rezolusaun husi Parlamentu Nasionál ne’ebé aprova.

Nune’e mós artigu 88 kona-ba promulgasaun no vetu, alínea dahuluk, hateten iha prazu loron tolunulu nia laran, hahú hosi simu diploma naran ida husi Parlamentu Nasionál atu promulga hanesan lei, Prezidente-Repúblika bele promulga eh uza direitu vetu nian, hodi husu apresiasaun foun kona-ba mensajen ne’ebé fundamentu.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Tersa, 30 Jullu 2019 13:42

Independente Digital TV