Print this page

Kazu Xanana Sobu Lutu, Deputadu CNRT Fó Sala MJ Featured

By Ekipa INDEPENDENTE Setembru 16, 2019 3685
Deputadu CNRT, Adérito Hugo da Costa Deputadu CNRT, Adérito Hugo da Costa

DILI:Partidu CNRT konsidera Ministériu Justisa (MJ) no Diresaun Nasionál no Terras Propriedade laiha kapasidade atu asegura Portu Tibar.

Deputadu CNRT, Adérito Hugo da Costa hateten, ko’alia dezenvolvimentu órgaun hotu-hotu, liuliu Ministériu Justisa tenke hatene oinsá atu dezeña ba interese nasionál.

“Objetivu obra boot ida hanesan Portu Tibar ho modelu Parseria Publika Privada (PPP) envolve investimentu internasionál, maibé parte Ministériu Justisa no Terras Propriedade la koñese situasaun ne’e hodi la fasilita projetu ne’e”, dehan nia.

Prosesu dezeña Portu Tibar, tuir nia, la’o kleur tebes tan ne’e tuir loloos entidade Ministériu Justisa no Terras Propriedade tenke inteira hodi akompaña prosesu ne’e hotu.

“Ministériu justisa no Terras Propriedade tenke haree didi'ak obra Portu Tibar nian, obra privadu ka obra nasionál ne’ebé sira mós la hatene hodi asegura ne’e,” dehan nia.

 MJ sei Sobu Máfia

Entretantu, Ministru Justisa (MJ), Manuel Cárceres, deklara katak iha tempu badak sei sobu máfia iha justisa, tanba iha provas ne’ebé sufisiente.

Cárceres deklara asuntu ne'e relasiona ho akuzasaun ne'ebé iha no Konfesa katak, nia la'ós broker ba kompania Marino Interprise no nia la koñese.

“Ha'u prontu atu bongkar máfia se de'it no ha'u hatene máfia sira ne'e, tanba ha'u iha evidénsia, ha'u la broker ba Marino Interprise, ha'u la koñese tan, maibé, rai ne'e Marino Interprise nian no iha dokumentu husi notariadu hateten katak, iha sosa no fa'an ,” dehan.

Nu’udar MJ, Cárceres lakohi ba kadeia no lakohi halo moe ninia oan sira, tanba antes nia asume kargu ne'e, ninia oan sira S2 hotu kedas, no nia mai la'ós atu buka riku maibé atu servisu.

“Ha'u sei book husi Terras Propriedade no ha'u sei duni sai sira hotu, ha'u la ta'uk ema ida", MJ ko'alia ho lian makaas.

Hataan ba ida ne’e, Presidente Asosiasaun Majistradu Judisiál Timor-Leste (AMJTL), Antonino Gonçalves hatete, kestaun mak iha desizaun Tribunál nian tenke esklarese kazu ne’e no halo investiga para hodi haree situasaun ne’e.

“Kazu providénsia Kautelar katak, kuandu la hatete ba rekiridu aumezmu tempu hanesan ho rekerente iha loron 15 nia laran Tribunál tenke hatun desizaun. Kuandu Tribunál sita hotu rekeridu entaun nia prazu ne’e fulan rua para tribunál hola desizaun,” dehan nia.

Ne’e duni, iha loron 15 juis tenke hola desizaun, ne’e juis kumpre regra, ne’ebé atu halo investigasaun, hanoin kazu ne’e tenke haree didi'ak kredibilidade Ministériu Justisa nian.

Tanba, justisa hodi povu nia naran labele desizaun tribunál nian, depois mak ba sobu ne’e labele, ida ne’e problema ida ne’e ke grave tebes.

Polisia ne’ebé atu ezekuta orden tribunál nian iha tutela Ministériu Públiku nian mak ba hodi sobu desizaun ne’ebé tribunál haruka, tanba ne’e ema hotu-hotu tenke respeita desizaun tribunál nian.

Tanba iha dalan prosesu seidauk hotu sei la'o hela, mas tenke reklama ba ema ne’ebé iha diretu atu reklama atravesa nia advogadu.

Se Estadu iha interese nasionál husu Ministériu Públiku ba hatama prosesu iha Defensoria Públiku ka arranja advogadu ida, tanba lei ida kona-ba advogadu nian bele advogadu internasionál bele hatama prosesu hodi hasoru kompañia.

Nia deklara, kuandu Ministru Deklara katak nia hahú identifika atu sobu máfia iha justisa ne’e tanba ministru iha dadus ne’ebé kompletu, ne’e kestaun administrativa tenke haree ba staff sira ne’ebé hala'o servisu ho didi'ak.

Alende ida ne’e mós, Antonino dehan, ne’e bele falsifika dokumentu ka oinsá, tanba husi kompañia ko'alia seluk husi Kadastru ko'alia oin seluk.  

Rate this item
(1 Vote)