Print this page

“DNA Militar iha PNTL Nia Isin” Featured

By Cristina Ximenes Maiu 09, 2019 1003
membru PNTL ho F-FDTL membru PNTL ho F-FDTL

DILI: Hanoin kona-ba transferensia soldadu FALINTIL Forsa Defeza Timor Leste (F-FDTL) ba Polisia Nasionál Timor Leste (PNTL) husik hela preokupasaun balun iha públiku nia leet.

Balun hanoin katak transferensia ida ne’e di’ak, tanba estadu la presiza gasta ona osan hodi halo rekrutamentu no klaru katak ema sira ne’e iha ona abilidade.

Maibé, seluk mós duvida tanba ambitu no karater husi militar no polisia nian ne’ebé la hanesan. Bazikamente, militar treinadu atu funu no oho ema, enkuantu polisia halai liu ba oinsa atu asegura pas no hakmatek. Ba ida ne’e, Xefe Estadu Maiór Jenerál F-FDTL Maijór Jenerál Lere Anan Timur esplika hanoin ne’ebé mosu uluk husi Ministru Defeza no Seguransa Filomeno Paixão ne’e.

Maijor Jeneral Lere dehan, lei serbisu militar laos obrigatoriu maibé serbisu militar kontratadu, signifika soldadu ida bainhira hakarak atu sai ofisial nia tenke konkore. Se manan, nia sei sai kuadru permanente, maibé se la liu, nia sei fila ba vida sivil.

“Polítiku, ONG sira ne’e dala-ruma interpreta ita-nia linguajen ne’e oioin. Lojikamente ka loloos ne’e hanesan ne’e, lei serbisu militar ne’e laos obrigatoriu, lei serbisu militar ne’e kontratadu, soldadu sira (atu) ba ofisiais sarjentu, nia tenke konkore ba kuadru permanente. See mak tama ona kuadru permanente tenke tinan 60 mak foin ba reforma,” dehan Maijor Jeneral Lere ba jornalista sira hafoin enkontru semanál ho Prezidente Repúblika Francisco Guterres Lu Olo iha Palasiu Prezidensiál Bairu-Pite, Kuarta (08/5).

Nia hatutan, soldadu ida hetan kontratu ho durasaun tempu tinan hitu (7), no atu sai permanente tenke konkore.

“Entaun depois tinan hitu ne’e atu ba ne’ebé?, ema ne’ebé treinadu ona atu oho ema, treinadu atu tiru ema, treinadu atu baku ema, treinadu atu kaer ema, buat sira ne’e hotu, ita haruka ba fila ba uma mós problema boot, ema terorista bele aproveita sira”.

“Ida ne’e mak ha’u-nia ideia, di’ak liu ne’e ita podia bainhira ita-nia soldadu kontradu sira hakotu ninia misaun ne’e sira ba vida sivil no ba polísia, ba to’o ne’ebá ne’e menus gastu ne’ebé ita iha. Rekrutamentu laiha ona maibé sira ba espesialidade (ba) tranzitu ninia, polísia komunitária, buat sira ne’e hotu,” dehan Lere.

Rate this item
(0 votes)